Ilusaid pühi ja aastavahetust!

Robini oranž vöö

Robinil oli vahepeal Jujitsus tähtis eksam, mille ta väga edukalt läbis ja on nüüd issile inspiratsiooniks oranži vöö omanik. Pildil poseerib uhkelt koos oma treeneri (paremal) ja treeningklubide omanikuga.
 
Esimesel nädalal ei läinud vist küll päevagi mööda kui noorhärra seda kallile issile meelde ei tuletanud, et tal on nüüd kõvema värviga vöö. Tegelikult ametlikult on nad nüüd hoopis samal tasemel, sest kollase vöö saamiseks peavad lapsed oskama 10 tehnikat, oranži vöö puhul lisandub sellele veel 10. Täiskasvanute kollane vöó tähendab aga 20 tehnika teadmist, mis tähendab, et hetkel on nad teadmiste poolest samal tasemel. Arvatavasti see nii kauaks ei jáá, sest issi harjutab hoolega järgmisi tehnikaid ja loodab, et kutse järgmise vöö eksamile saabub juba varsti.

Siin on näha, mis järjestuses vööd tulevad. Vasakul on täiskasvanute ja paremal laste vööd. Kui lapsed jõuavad oma rea lõppu, punase vóöni ja tahavad játkata, siis pannakse kohe täiskasvanute sinise vöö tasemele.

Semptembrikuu reis–Päev 8-9

Ja olemegi jõudnud reisi viimase paari päeva juurde. Tagasi söitsime mööda ookeaniäárset kiirteed, kus on soovi korral võimalik kiiresti ükskõik millisesse randa suunduda. Mõned jalasirutuspaigad olid: The Entrance, Port Macquarie, Coffs Harbour, Red Rock Peach, Ballina, Byron Bay.

Septembrikuu reis–Päev 8

Ja algab teekond kodupoole. Lapsed on sõitmisest suht väsinud ja hakkavad torisema ja koju nõudma. Otsustame 11 päeva asemel sõidu paari päeva võrra lühemaks kärpida, NSW osariigi põhjapoolsed rannad ei ole meist nii hirmus kaugel, saame teinekord tagasi tulla. Tagasi sõidame mööda ookeaniäárset kiirteed, nii et kavatseme peatuda, kus jalad sirutamist nõuavad ja kõht täitmist vajab. Rannad laiuvad igalpool, sõida aga kiirteelt maha ja mine peesitama.

Esimeseks peatuseks väikelinn The Entrance ja sealne pelikanide vaatepunkt. Tegemist väga puhta ja ilusa väiksemat sorti asulaga.

Meelelahutuseks sõitsime veidi sisemaale tagasi puude otsa ronima, Tree Top Adventure Park oli jalgade sirutamiseks just õige koht. Pargis on lastele vanuses 3-9 mitu erinevat rada, nagu ka suurematele. Alustama pidi kergeimast, nii et kõige raskema raja peale me enam ei jÕudnudki, park pandi kinni.

 

Turvavarustus selga, väike treening ja minek

Nagu boss

Neiu on meil aga sellist tüüpi ronimistes veel eriti osav, kui oli võimalus, siis pani täiskasvanud meestest mööda nagu orav. Tundub, et ta oli enamasti nii kõrgel, et polnudki nii lihtne pildile püüda.

Ja kui mu mälu mind ei peta, siis edasi me muudkui sõitsime ja sõitsime. Olime ka kaasa haaranud mingi raamatu, kus sees tasuta laagriplatsid. Mõtlesime, et otsime ühe neist enne pimeduse saabumist üles ja sattusime kuskile metsa, kus tee muutus ühel hetkel meie väikse autokese jaoks suht sobimatuks ja ümbrus muutus aina üksikumaks ja asulast kaugemaks metsavaheks. Ma lõin täiega põnnama ja ütlesin, et mina keeldun kuskil imelikus kohas telgis magamast. Silme ette tulid kõik õudusfilmid mõrvarite ja pervertidega ja keerasime otsa ringi ja sõitsime tagasi asustatud paika ja kuna kõik olid rampväsinud, siis magasime selle öö hoopis autos. Elagu lühikesed jalad, mis väikestes tingimustes üldsegi nii kangeks ei jáá!!

Septembrikuu reis–Päev 7

Nii et pärast 5 aastat Austraalias elamist õnnestus meil Sydney ära näha, oli ka aeg.

Eriti tore oli, et Sydneys võttis meid vastu tore Eesti pere, sai mõnusasti emakeeles juttu vadistada ja muljetada. Hommikul panime siis linna poole teele ja jállegi jäi seda uudistamisaega väheseks. Eks linna on ikka maru suur, siis mõtlesime, et tuleb leida üks korralik kõrge hoone, et linnast parem ettekujutus saada. Sydney Tower Eye oli just selleks sobilik.

Enne vaateplatvormile minekut saime teada, et Sydneys on elanikke üle 180st erinevast rahvusest, kes räägivad üle 140 erineva keele. Linnas on umbes 650 linnaosa, mis laiub 70 km läände, 40 km põhja ja 60 km lõunasse.

Minu arvamus on, et on ilusaid rohelisi alasid ja on ka täiesti inetuid maja majas kinni betoonitundega alasid. Linn on väga kiire ja inimesed on hästi ametlikud ja tõsised.Otsustasime oma piiratud aja kasutada Hyde pargi, Ooperimaja (Opera House) ja Sydney Harbour silla (Sydney Harbour Bridge) vaatamiseks.

Hyde park, Anzac sõjaveteranide auks ehitatud maja/monument

Peeglid pargis ja muud klõpsud teekonnal Opera House-i poole

Sydney haigla tundus päris vana hoone olevat. Leidsime selle eest vahva skulptuuri ka. Miks metssiga? Pole õrna aimugi.

Linna raamatukogu oli küll ilusate suurte sammastega hoone.

Vana New South Walesi osariigi valitsuse hoone.

Siin oli pargis huvitav väiksematest kividest ehitatud suur kivi. Veidi eemal võis ennast linnupuuris pildistada.

Ja siin ta ongi – Sydney Opera House

Ootasin väga luksuslikku ja moodsat sisedisaini, aga avastasime hoopis betoonseinad ja laed üheskoos puiduga. No ei olnud minu maitse, kuidagi kõle mulje jäi.

Sydney Harbour Bridge

Enne kojuminekut sattusime veel nägema meest kõrgel monorattal põlevate tõrvikutega zongleerimas. Loomulikult olid maas ka kübarad, mille sisse võis raha visata.

Aga niimoodi see meie Sydney päevake möödus ja oligi aeg tagasi kodupoole minna, et veel viimane öö mõnusalt meie lahkete võõrustajate juures veeta ja tagasi kodupoole asutada.