Mnjah. On jaanuar, õues on pime ja porine, vihma sajab, tuul puhub. Kalendrist loen, et peaks nagu talv olema. No ei ole ju! Tundub, et pool aastast on Eestis vihmane sügis, liiga masendav. Nii siis sigines lõvidele pähe mõte, et otsiks õige parema kliimaga maa ja katsetaks seal...
Lõviperes on neli mõnusat liiget.
Isalõvi on üks vahva sell, tema arvamust tasub küsida ja mõtteid kuulata. Saab hakkama igasugu erinevate töödega, närvilises olukorras oskab jääda rahulikuks ja teinekord jälle kargleb ringi nagu energiapall. Vahepeal teeb kõvasti sporti ka. Aga eriti lemmikuks on reisimine. Tõenäoliselt kui keegi kingiks palju-palju raha, siis pakiks seljakotid, käsutaks väiksemad lõvid rivvi ja maailm - siit me tuleme!
Emalõvi on rõõmus tegutseja. Lähtub põhimõttest - teeme ära! Enne katsub veidi järele ka mõelda (sest lõppude lõpuks mõjutavad tema otsused ka süütuid kõrvalseisjaid st. lapsi). Samas proovib mõtlemisega mitte liiale minna, sest kui liiga kauaks munema jääda, võib julgus ja ind üldse raugeda. Emalõvi on eriti õnnelik kui päike paistab nii taevas kui teda ümbritsevate inimeste nägudel. Kui Isalõvi vabas õhus sportima asub, siis püüab ka sabas töllerdada.
Lõvikutsikad on loomulikult kõige ilusamad ja armsamad maailmas. Lõviplika on suur lõõritaja ja kõva tantsija - räägib ise, et tulevikus hakkab superstaariks. Mine sa tea! Lõvipoisile meeldib kangesti vannis käia ja värviliste rätikutega juttu puhuda (no mainin mokaotsast, et on alles 2 kuune).
Eks sai pikalt mõeldud, milline maa see kõige mõnusam oleks. Erinevatest valikutest jäime lõpuks pidama Austraalial. Mida rohkem tolle ilusa maa kohta lugeda ja uurida, seda huvitavam ja ahvatlevam see tundub. Võrratu loodus, rõõmsad ja sõbralikud inimesed, palju erinevai
d tööpakkumisi, võimalused enesearendamiseks.
Miinuseks on muidugi kauge vahemaa, mis tingib jube pika lennuaja ja suured sõidukulud.
Edaspidi katsume siia kirja panna tegevused, mis on vajalikud, et võiks perega Austraaliasse minna.
