Paberid viidud!

Niisiis said täna täiendatud CV-d, isikutunnistused ja kooli diplomid ära viidud. Nagu arvata võis, sai sellest "viime lihtsalt paberid ära käimisest" järjekordne kahetunnine huvitav vestlus, mis oleks võinud kesta veel ei tea kui kaua kui meie pesamuna poleks üles ärganud ja kõva kärgatusega püksi kakanud :D
10 päeva pärast on meie paberid läbi vaadatud ja selgub, millised on migreerumise variandid.

Tore uudis on aga see, et kui IELTS test ei anna vajalikke keeleoskuse punkte, saab ikkagi migreeruda. Kõigepealt tuleb valida sobilik eriala (sobilikkusest rääkisin ühes eelnevas postis), astuda ülikooli sisse ning siis minna kohale student viisaga, mis lubab keeleõpet. Kui keel on piisavalt selge, saab alustada õpinguid ülikoolis. Selleks tuleb kohapeal taodelda uus student viisa (muutub viisa klass).

Võimalusi hindama

Täna sai kokku lepitud kohtumine migreerumisfirmaga. See leiab aset järgmisel kolmapäeval. Lähme viime oma täiendatud CV-d ja hariduspaberid ning kümne päeva pärast saame erinevad variandid migreerumiseks. Asja teeb lihtsamaks kolleegi kogemus ja meie enda poolt läbiuuritud info. Nagu emalõvi eespool kirjutas, siis tõenäoliselt läheme alguses student viisa peale välja. See on võrreldes skilled viisaga odavam ja mis põhiline, võtab palju vähem aega. 3-4 kuud vs 1,5 aastat. Miinuseks siis, et see ei anna kohe permanent residendi staatust. Aga ootame oma variandid ära ja kuulame mida meile soovitatakse.

Paar sõna kiirelt

Suures haigustelaviinis ei ole olnud aega informatsiooni koguda (palun juba kiiremini sooja kliimasse!) ja firmaga kohtumise lükkasime märtsi. Vahepealse aja jooksul tuleb tegeleda tõlkimistöödega.
Selleks, et Aussis õppida, on loomulikult vajalik osata inglise keelt. Ning et oma oskusi tõestada koolile (kui ka endale) tuleb sooritada IELTS inglise keele test. Kui on soov minna ülikooli õppima, tuleb läbi teha "academic" test, kolledži puhul piisab "general" testist, sooritamiseks tuleb pöörduda inglise saatkonna poole.
Põhimõtteliselt peaks siis skeem olema järgmine: sooritada IELTS test ja saada piisavalt punkte (näiteks CQU ülikooli puhul peaks tulemuseks olema 5,5 punkti), seejärel astuda ülikooli sisse ja alles siis vormistada viisa.
On tekkinud küsimus, et kui kaua ennem õppetöö algust lubab viisa maale siseneda.

Ettevalmistused tudengiviisaks

Tundub, et kõige levinum viis Aussi migreerumiseks on skeem - kõigepealt tudengiviisaga õppima ja peale kooli lõpetamist taotleda elamisluba (e. skilled viisa).
Meie mõtlesime ka teisele variandile - proovida kohe skilled viisat taotleda, kuid siis tuleb arvestada väga pika ootamisajaga (võib minna ka üle aasta) ja keerulisema asjaajamisega. Ei tahaks nii kaua oodata. Nii et tuleb hakata uurima õppimisvõimalusi...
Kuna Emalõvi nagunii tahtis edasi õppida, siis kooli lähebki just tema. Issi las puhkab sutsu suurest õppimisest ja teenib raha. Tal on ka lootust parem töökoht leida, sest on oma erialal palju targem ja suurema kogemusega kui mina.

Praeguseks on selge, et kui hiljem vaja elamisluba taodelda, siis peab ülikool kuuluma CRICOS-e nimekirja. Samuti on oluline panna tähele, kui nõutud õpitav eriala on. Osad ametid on veel eriti nõutud, kui õpitav eriala kuulub lausa mõlemasse nimekirja, on punktiskoor väga hea.

Nüüd püüangi välja mõelda, mida ma õppida tahan, võrreldes oma huvisid nimetatud nimekirjadega. Nüüd on mul ometi võimalus õppida seda, mis tõsiselt meeldib - ei pea kartma, et selle haridusega ei ole pärast midagi peale hakata (loe: ei saa kindlustada omale piisava sissetulekuga töökohta), küllap nii suurel maal võimalusi ka jagub.

Laste pärast ei pea muretsema!

Eks emad ju ikka muretsevad laste pärast, et kuidas nad uute oludega kohaneda suudavad, kuidas koolis teised suhtuvad ja oma seltskonda vastu võtavad. Ja noh, õppida tuleb ju inglise keeles.
Minu õnneks on orkutis olemas community "Eestlased Austraalias" ja seal on palju toredaid eestlasi, kellelt saab nõu küsida. Laste kohta sain teada järgmist:
* erinevused algavad juba aastaaegadest. Kooliaasta algab meil septembris, seal jaanuari lõpus.
* kooli minnakse 5 aastaselt
* koolides on abiõpetajad, kes aitavad keelt mitteoskavaid lapsi. Samuti kirjutati variandist, kus laps suunatakse alguses keeltekooli ning siis tavakooli edasi
* suhtumine on väga positiivne, hooliv, abistav
* ei tuubita kuivalt fakte (nagu Eesti koolides), väikeste puhul õpitakse läbi mängude. Kodutöid antakse väga vähe. Suurt rõhku pannakse eneseväljendusoskusele, -julgusele.
* pole probleemi võtta laps reisile kaasa, et Eestit suvel külastada (siis ju seal talv ja sügav kooliaeg). Ja laps ei pea kogu selle aja tuupima (peamine, et inglise keelt ära ei unusta :))

Isalõvi käis infot nuusutamas

Eelmisel nädalal astus Isalõvi läbi firmast, mis aitab eestlastel Aussi viisasid taotleda ja annab igasugu muud informatsiooni ka. Lõpuks tuli sellest välja üks pikk ja asjalik jutuajamine, kus teavet jagati rohkem kui korraga meelde jääb.
Peamine: järmiseks kohtumiseks tuleb CV-d põhjalikumaks kirjutada, koolidiplomid ära tõlkida ja passid kaasa võtta - siis saadetakse need Aussi eelhindamisele, kus selgub meie punktiskoor ja vastavalt sellele meie viisa tüüp. Pakutakse välja erinevad võimalikud variandid, millest saame siis omale sobivaima valida. Kogu protseduur võtab aega 10 päeva ja maksab 580 EUR.
Austraalisse saamise viisasid on palju erinevaid, me oleme sihikule võtnud skilled viisa (mida on omakorda mitu erinevat) ja selle taotlemiseks pead vastama kõrgetele nõuetele. Sinu vanus, haridus, töökogemus, litsentsid jne. annavad igaüks mingi arvu punkte. Kokku oleks vaja saada vähemalt 120 punkti, siis saab taodelda piiranguteta viisat.
Olgu veel mainitud, et kogu seda viisamajandust võib vabalt ka ise ajada, aga kardetavasti võtab see palju rohkem aega ja sebimist, mistõttu meie oma valiku tolle firma kasuks tegime.