Niisiis, otsustasime proovida, et kas poiss on juba piisavalt kannatlik, et terve film kinos ära vaadata, 3D ka veel. Ja tundub, et võib isegi hakata kinos käima temaga, ainult prillid on natsa suured veel, kipuvad ära kukkuma eest. Järgmisena proovime mitte 3D Toy Story-t :)
Pildid on seekord kaunikesti halva kvaliteediga, nagu ikka moblaga tehtud piltidel kombeks.
Juhtus niimoodi, et kui üks päev oma kootud vestiga tööle läksin, siis kohalikud olid hullumoodi ärevuses kuuldes, et ma selle “niiiiii ilusa topi” ise kudusin. Ma tundsin ennast lausa kui loomaaialoom, keda siis naised üle vaatmas käisid. Selle peale siis meie osakonna naised teatasid, et nad on alati tahtnud kudumist õppida ja et mina pean seda neile siis õpetama. Pole probleemi ju. Nüüd siis 2 päeva on igal vabal hetkel pilt selline olnud
Hetkel on meil 4 kudujat, osakonna juhataja jäi kogemata pildi pealt välja. Homme lubasid veel 2 naist liituda. Tundub, et huvi on suur ja kes proovib, see juurde soovib. Meie ainuke meeskolleeg ei pea ka mitte solvuma, et ta asjast välja on jäetud, stringide muster on juba välja trükitud ja roosa lõng varutud, tulgu ainult tööle :D:D
No näh, tehtud saidki need viimased, hapupiimased… nüüd ootame 2 nádalat veel tulemusi, aga siiski siiski, tunne on, et said ikka tehtud (mis seal enam venitada eksju). Fakt on, et nüüd ei pea igat vaba hetke õppimisele pühendama ja hetkel ongi see kõige tähtsam.
Ja veelkord, suur suur tänu kõigile, kes kaasa elasid!!
Ah jaa, mina olen valmis rokkima andke aga need k...di eksamid siia!!! Suur suur tänu teile toetuse eest!!!
