Mägedesse!!

Käisime jálle mäe otsas ronimas   Käisime sellesama Klaasmaja máe otsas, millest kunagi varem olen kirjutanud, aga seekord käisime lastega koos jalutusraja läbi ja lisaks ronisime üles ka. Jällegi pean tunnistama, et sellise tahtejõuga pisikest poissi, nagu meil Robin, ma ei oskaks ette kujutadagi.

Hommikul käis härrasmees kõigepealt oma tavapärases laupäevases ujumistunnis. Seal oli väheke hirmus harjutus täna – käisid suures basseinis harjutamas. Siin on nii, et vahetevahel nad seda teevad, sest see on hea juhuks, kui laps peaks kogemata kuskile sügavasse vette kukkuma. Siis on neil ettekujutus, mida peaks tegema. Põhiliselt õpetatakse selili keerama ja vee peal hõljuma. Vot kui eelmine aasta oli poiss selline vettehüppaja, et hoia ainult silmad peal, kui kuskil vesi läheduses. Sellel aastal on tekkinud sügava vee ees mingi hirm ja ei ole enam hüppamisest juttugi Oma tavalises bassus pole probleeme, aga just täna seal sügavas hakkas ikka nutma lausa. mõtlesime, et seekord oli tund emotsionaalselt vága raske ja ta peaks plaksti magama jááma. Tema nii ei arvanud!

Jõudsime koju ja pakkisime asjad valmis ja panime minema. Olid veel mõned sekeldused Valentinale jalanõude leidmisega, sest kui talle koduukse taha jõudsime, tuli välja, et kedagi polnudki kodus. Kõik sai lahendatud ja aeg ka muudkui läks, lõpuks väikemees ei maganudki!

Mágesid on seal kandis páris mitu, meie ronisime sellise otsa, mis Robini selja tagant paistab.

Neiukesed noorekesed olid muidugi ronimise mõttest vaimustuses ja panid kabujalatades minekut. Kartsime, et kuna pisike mees ei maganud, siis ta on arvatavasti maruväsinud ja tuleb teda kogu tee üles tassida. Ei miskit!! Mees pani oma jalgade peal üles välja, ähkides muudkui rühkis ülespoole. Polnud see tee nii lihtne midagi, isegi meile endile, aga tema jaoks kõik on ju palju kõrgemal Vastutulijad ikka küsisid vanust ja arvasid, et see mees on ju lausa súndinud matkamees.

Rohkem kõrgemale me ei läinud, sest edasi oleks juba ohtlik olnud. Tüdrukud tahavad edasi ka minna, aga eks see peab jääma teiseks korraks – kui pisikest ronijat kaasas ei ole. Vasakul pool on näha paarike, kes parasjagu alla ronis ja oi kus neil láks ikka aega. Vaatad kúll, et mis seal siis on, sups ja valmis, aga siis kui tegelikult on vaja alla ronida, ei olegi enam nii lihtne. Nii et selle asjaga ootame veel natuke.

Enne allaminekut tegime joogi –ja puhkepausi.

Edasi ronisime alla jalutusraja peale, sõime kõhud táis ja läksime 3 km ringi peale. See enam tüdrukutele huvi ei pakkunud ja lõpuks olid kõik nii väsinud, et vaevu suutsid selle õige teeotsa ära oodata, et tagasi auto juurde saada. Ma arvan, et niisama jalutusradu me enam ei tee, natuke peab ikka ronimist olema, siis on põnevam. Kahjuks selleks hetkeks kui me jalutusraja peale jõudsime, sai meil fotokal aku tühjaks. Sellest on isegi pisut kahju, sest seal oli täitsa armas metsaalune.

Aga mis te arvate, et 2 tundi kodusõitu möödus rahus ja vaikuses?? No mitte üks tirts Valentina lausa nohises vahepeal ja Laural vajus ka pea kahtlaselt rippu… ainuke, kes terve tee oma mänguasjadega plärises, oli see pisikene ahvipärdik ja magama saime ta alles õhtul ööuneks.

Elumärk

Hei-hei,

Ilusat Vabariigi Aastapäeva kõigile!!


Tundub, et aeg hakkab sinnamaale jõudma, kus poisipõnn on muutunud palju iseseisvamaks ja meil on võimalik natuke rohkem muude asjadega tegeleda. Arvasin, et nüüd aeg natuke iseenda peale ka mõelda ja nüüd on meil rohkema liikumise-tervislikuma toidu aeg käes. Hea on veel see, et noormees on absoluutselt õues-viibimise pooldaja ja tihti lasteaiast tulles võtame näksi kaasa ja põrutame mänguplatsi peale mängima. Eriti tore on see, et isegi neiu on hakanud meiega kaasas káima. Ja õhtuti teeme kätekõverdusi, mis kõige noorema jõujunnu puhul on üsnagi naljakad :D (Pildil loomulikult ei ole meie põngerjas)



Täna hommikul ületasin ühe oma hirmudest - tulime ratastega tööle! Ega ma ei ole kunagi väga suur autode vahel liikleja olnud, aga siin on ju jube mägine!! Ma olin täiesti kindel, et ma ei suuda ja et poole tee peal enam ei jaksa ja mis siis saab eks. Tänu Rolandi julgustusele läksime. Veidi aja pärast andis hirm járele ja juhuuuuuu - hoopis lahe ja mõnus oli. Tóóle jõudes olin nagu energiapomm, suu kõrvuni :D

Make-over

Veel eelmisel aastal oli meie neiu oma soenguga rahul, pigem ei tohtinud kunagi liiga lühikeseks lõigata.

Sellel aastal on puhumas uued tuuled… Kõigepealt öeldi, et noh, emme, lõika õlgadeni ja ära pabista midagi. Ma ikka algul värisesin küll, et mis siis saab, kui ei meeldi pärast. Võtsime siis poole esialgsest plaanitud pikkusest, lubati veel lühemaks võtta. Siis paari nädala pärast taheti tukka ka :)

Ja tänane tulemus on hoopis selline!!! Jeerum, mul hakkab see asi päris hästi välja tulema juba, tuleb salong avada :D

Aa, pisike hüpik on endine – issi ajab aga masinaga surr ja vurr siilipea pähe ja võib oma tähtsate tegevustega edasi toimetada. Robin tavaolekus – ikka kuskilt alla hüppamas…

Torm läbi, uputus veel ees

Pärast tormi olukorda hinnates tundub (kohalikule meediale tuginedes), et olukord õnneks nii hulluks ei läinud, kui kardeti. Siiski oli tegemist kõige suurema tsükloniga, mida nähtud, aga tundub, et tormi südamik läbis vähem asustatud piirkonna. Sealsed banaaniväljad on muidugi täielikult hävinud, nii et järjekordne hinnatõus ootamas. Lisaks tahetakse lisamaks kehtestada osariigi ülesehitamiseks, eks siis paistab.

Cairnsi ootab veel ees uputus, juba on vesi tõusnud, aga tuletan jälle meelde, meist on see kõik õnneks vága väga kaugel. Jumal tänatud!!

Kõigile ilusat päeva!

Uputustele lisaks jube torm

Jah, arvatavasti olete juba ka sellest teadlik, et Queenslandi tabab järjekordne katsumus. Townsvilli ja Cairnsi vahelist ala tabab suur keeristorm Yasi - suurim, mida siin eales náhtud. Kiiresti ütlen jälle rahustuseks, et Townsville on Brisbane-st umbes 1300 km kaugusel, nii et siin ei tohiks midagi oluliselt koledat juhtuda.

Yasi tsükloni tuumik on 500km lai, aga mõjuala võib ulatuda kuni 2000km laiuse ala. Piltlikult öeldes võiks too ala katta enamuse Ameerika ühendriikidest, enamuse Aasia või suure osa Euroopast. Prognoositakse, et tuule kiiruseks on 300 km/h.

Hetkel veel on võimalik Townsville ja Cairnsi linnadest evakueeruda (elanikke on hoiatatud juba esmaspäevast alates), aga autodega enam sõita ei soovitata. Kõige ohutumaks kohaks öeldakse olevat majas kõige väiksemad ruumid (nagu näiteks vannituba). Loomulikult koguvad elanikud vett, patareisid jm vajalikku, sest väga suure tõenäosusega jäávad nad ilma elektrita ja mobiiliühenduseta. Nii et paar päeva on inimestel olnud aega ettevalmistusteks - näiteks on kohalikud mehed moodustanud grupid ja käivad koos järjest üksteise kodusid kindlustamas - mis võimalik, tuleb maja külge kinni kruvida, aknaklaasid teibitakse, lahtised asjad korjatakse majja sisse ja siis évakuatsioonikeskustesse, haiglatest inimesed evakueeritakse jnejne.

Kõrghetkeks prognoositakse kella 10 õhtul - loomulikult kuna siinne asustus on veepiirile nii lähedal, siis tuleb ka nendel linnadel suur uputus üle elada.

Ehh, päris kole lugu kohe.