Sellest pargist leiab enamasti erinevaid mereelukaid katsumiseks ja lähedalt uurimiseks, aga ka ohtralt ameerika raudteesid adrenaliinisõltlastele. Robini lemmikatraktsioon oli vaieldamatult paadisõit üle haikalade, keda sai imetleda läbi paadi klaasist põranda. Oli ikka vägagi sürr paadis istuda, samal ajal kui haikala uim ümber paadi tiirutas… öeldi ka, et haikala sööb ainult siis kui on näljane ja ka siis proovib leida vigastatud kalu (ookeani sanitar), nii et kui keegi isegi kukuks vette, siis ei juhtuks midagi. Jajah. Proovima vast keegi ei kipu ikkagi.
Haikalasid keegi katsuma ei kippunud, aga muid pisemaid mereelukaid oli päris vahva uurida, nagu näiteks Rai, Star fish ja Sea Cucumber jne. Mõtlesin veel, et arvatavasti ei saa meie lapsed arugi, kui õnnelikud nad on, et nad selliseid elukaid nii lähedalt näha ja katsuda saavad, selline tavaline atraktsioon siin. Võib-olla meie Rolandiga käime veel suuremate silmadega ringi siin ja ahhetame pidevalt.
Meisterronija minekuks valmis
Teine meisterronija harjutab ka
Jääkarud põõnamas. Pisikest karupoega ei õnnestunudki näha, oli teine nii pisike alles ja käis pidevalt siseruumides söömas ning kui välja tuli, siis moodustus külastajatest pikk järjekord karupoja vaatamiseks ja Robin arvas, et see pole piisavalt lõbus, et seal passida ja oodata.
Merilõvidega oli lausa etendus tehtud, kus merilõvi oli detektiiv, kes püüdis pahalase kinni. Olid päris osavad loomulikult oma trikkidega. Püüdsid ja loopisid ninadega palle, tegid hüppeid ja uperpalle ja igasugu muidu merilõvidele kohaseid trikke (hahaa, teate ju küll merilõvide trikke) ja jooksid ühest uksest sisse ja teisest välja. Eks lastel oli nalja kui palju, sest neil ju libe joosta.
Beebidelfiinid olid “lasteaia basseinis” inimestele rõõmuks ujumas. Pargi tagumises osas oli veel üks bassein suurte delfiinide show jaoks, mida käisime vaatamas ja filmimas, nii et pilte polegi ette näidata. Aga jah, vägagi imetlusväárne kui hásti delfud õpetatud olid, sõidutasid treenereid oma ninade peal ja loopisid neid õhku, tegid ilusaid paarishüppeid jnejne. Publiku hulgast valiti ka üks õnnelik, kes sai delfudega koos vette minna ja seda silitada ja pilti teha.
Kui beebidelfusid imetlesime ja pilte tegime, siis mingi hetk Roland lehvitas, et noh, vaadake siiapoole, teeme pilti. Ja viuhh oligi delfiin läinud. Hiljem nägime, et lehvitamine tähendab nende jaoks, et uju minema. Hásti õpetatud beebid seega.
Vettpurskav laulev karusell ja niisama karusell. Nagu näha, siis väga lõbus atraktsioon karastatud Eesti poisile. Tegelikult tulid ka kohalikud kampa, nii et väga raske oli tabada pilti, kus Robin üksi jookseks. Aga hea näide sellest kuidas lihtsad lahendused on vahel veel kõige menukamad. Too tünn mängis muusikat ja kogus vett ja siis ühel hetkel ootamatult hakkas ringiratast vett pritsima. Lapsed aga jooksid kõik ümber tünni, et veejuga kinni püüda.
Pingviinid. Meile lihtsalt pingviinid meeldivad. 
Suured dinosauruse maketid, mis liigutasid ja tegid häáli. Lisaks olid vaatamiseks tehtud elusuuruses erinevate dinosauruste pealuud, jalaluud, et oleks lihtsam aduda nende suurust. 
Siin kaevatakse ja otsitakse liiva seest luusid.
Pelikanid
Liikumiseks võis kasutada ka rongi, mis sõitis pargi kohal.
See on vaid osa lõbustuspargis olevatest tegevustest. Seal võib rahumeeli terve päeva mõnusasti ära veeta. Esimesel korral me peaaegu ameerika raudtee atraktsioone ei jõudnudki proovida, teisel korral keskendusime pigem just sellele pargipoolele ja vähem loomade vaatamisele.
