Permission to use

Palun ära kasuta selle blogi sisu ja pilte omanikult küsimata.
Please do not use the content and pictures of this blog without permisson of the owners.

pühapäev, 30. november 2008

Kai kooli jõulupidu



Nagu piltidelt näha, siis meil on jõuluhooaeg alanud!

Reedel oli neiul koolis algklasside jõulupidu. Lapsed esinesid laulude ja tantsudega ja puhkpilli ansambel puhus põsed punnis jõuluviise. Kogu kava läbivaks teemaks oli kahe koolilapse reis läbi maailma, kus nad siis "peatusid" erinevates maades, et sealseid laule kuulata ja tantse vaadata. Lakke olid rippuma tõmmatud 6 lippu, iga klass esindas erinevat maad. Lastel olid siis vastavate maa lipu värvispektriga riided või muud iseloomulikud pudinad. Oli täitsa tore.
Sellel kooli juurde kuulub ka tavakoolist veidi eemal asuv puuetega laste kool. Tõesti oli vahva näha, et ka neid võetakse kui võrdseid, esinesid samamoodi laval ratastoolidega reas, jamaica mütsid peas ja reggae tümpsumas. Nemad laulda ei suutnud, aga tõstsid siis igasugu vidinaid üles muusika taktis.

Jõuluvana aga tuli, ütles paar sõna ja läinud ta oligi :D Vana sissekutsumise laul oli ka muidugi naljakas... sõnad olid enam-vähem, et jõulu ajal käime rannas surfamas ja päevitamas... igaljuhul jah, sellist asja siin ei ole, et jõulutaat kingitusi tooks koolis.



pühapäev, 23. november 2008

Killuke viimaseid sündmusi

Kas pole tore?! Vot niisugune pilt avaneb meile iga päev üle tee naabrite aias puu otsas. Käivad seal mitmekesi koos mingeid jublakaid nokkimas. Vahva on see, et nad võivad teha erinevaid hääli, kord laulavad ilusasti sidistades ja siis panevad sekka paar karmi kraaksatust.
Ma siin kunagi kirjutasin, et siin on igasugu erinevaid palme, panin siis mõned pildid ka SIIA.

Meil mööduvad päevad shopates ja kodu sättides. Teisipäeval peaks diivan ka jõudma, selleks ajaks püüame oma kraami suure toa põrandalt kappidesse suruda ja teeme need kauaoodatud pildid ära. Praegu on liiga segamini kõik.
Eile niitsime maja ees muru ja naabrid tulid kohe juttu ajama. Ikka welcome ja welcome. Õhtul saime veel teistegi naabritega tuttavaks. Hämmastav kui sõbralikud ja suhtlemisaltid siin inimesed on. Kohe kutsuti teed jooma ja pakuti oma aiatööriistu laenuks...
Aga poisiklutt on nüüd ikka suur laps, mitte mingi titt - sööb suurte suutäitega emme tehtud liha-kartul-kastet, saab laua pealt neid asju kätte, mida ei peaks, oskab nii nunnult prügikasti sisu mööda tube laiali vedada, jaksab pesukuivatusresti pikali tõmmata, teab, et mängupallid tuleb kõik eriti salajastesse kohtadesse ära paigutada, nagu näiteks külmkapp ja alumised sahtlik ja täiesti ilmeksimatult on teada, et emme korjab mänguasju kastidesse just selleks, et tema tubli poja need kastist kohe uuesti välja valaks. Ühesõnaga on kätte jõudnud see tore aeg, kus sa võid ju kasvõi päev läbi koristada aga keegi teine, peale sinu enda, seda ei tea.
Ja koolis mulle meeldib. 2 ainet on huvitavad, kolmas on statistika ja tõenäosus, mis pole vága kiita. Aga nokin siin oma kodutöid teha ja olen täitsa rahul praegu.

reede, 21. november 2008

Meie Suur Mees

Siin on siis mõni pilt tänasest päevakangelasest. Uskumatu, nagu laste puhul alati, aga aasta ongi möödas, tillukesest pehmest pambukesest on kasvanud ülimalt asjalik ja aktiivne nublik (rúblik oleks isegi õigem öelda).
Hommik algas mõnusalt voodis lösutades...või noh, peaaegu terve päev tegelikult :D


Peale lõunat tõime poest tordi ja käisime kõigepealt ise külas (sest päev oli ikka väga palav ja seal saab ujuda :) 34 kraadi sooja...) ja siis võtsime kodus ka külalisi vastu. Kahjuks meil ei ole küünlapuhumise pilti, sest siis issi hoopis filmis.




Suur tänu kõige kallimatele õnnesoovide eest!!!

neljapäev, 20. november 2008

Peen proua linnaliikluses

Hei-hei!

Pajatan siia oma esimesest bussisoidust kooli. Kuna neljapaeviti pean nii mina kui Kai suht samal ajal koolis olema ja meie koolid on uksteisest liiga kaugel, et oleks voimalik molemaid autoga ara visata. Hommikuti liiklus venib ka hirmsasti, nii et eelmine nadal jain juba hiljaks. Tana siis otsustasin suure hurraaga ise bussiga tulla.
Noo, vaatasin siis eile ohtul ilusti marsruudi jargi ja kaardi pealt ka, et kuhu ma siis kondima peaks. Kaart jai muidugi kotti panemata. Vahemalt kellaajad klappisid bussil maru hasti.
Hommikul siis padavai bussile ja ise nii onnejunn, et nae, tana ei jaa hiljaks ja koik nii hirmus toredasti. Kuni passisin koos bussiga sellessamas liikluses ja kohale joudis alles pool tundi peale lubatud aega. Loomulikult ei marganud ma oiges peatuses maha minna ja laksin jargmises. Aga sellest polnud kokkuvottes midagi, sest panin tuhatnelja valele poole ajama. Vaatan siis, et aina tulevad valed tanavad, eiii see pole oige asi, hakkasin tagasi minema. Oleks mul ometi see kaart olnud, ekju. Rolandile ka helistada ei saanud, krediit sai just otsa :D
Kappasin siis teisele poole ja lopuks nagin tuttava nimega tanavat, no ja need tanavad siis muudkui keerasid igatpidi ja mina laksin otse, aga joudsin ikka valedesse kohtadesse. Lopuks joudsin ikka kohale - ma olin tund aega ringi ekselnud!!! Nuud siis ootan vaheaja ara ja hiilin siis vaikselt klassi. Karta on, et ma markamata ei jaa, ma olen ainuke valgenahaline seal :P

Muidu on meil praegu hirmus kiired ajad. Kui ikka astud majja, kus ainult 4 seina pusti, siis on parasjagu sebimist, et koik vajalikud asjandused muretseda. Onneks on meil voodid, kus magada ja garderoobid, kuhu riided riputada. Koogis on ka enam-vahem koik vajalik olemas (peale pudrunuia, eile tegin kartuliputru kahvliga :P). Meie oma asjad peaksid joudma 15.detsember, siis laheb lobusaks.
Kai tirts opib lisaks inglise keelele ka jaapani keelt. Tundub, et saab koolis ilusti hakkama, kaib hoolega ujumas ja on uldse uks tubli tudruk. Varsti tulevad igasugu jouluuritused ja seal ta esineb ka juba, koos teistega mingi lauluga. Siin koolides on jalle vaga kummaline susteem, et igal aastal aetakse lapsed segi ja komplekteeritakse uued klassid. Ma paris tapselt ei teagi kuidas see kaib, aga ma naen selle varsti ara. Iseenesest taitsa huvitav lugu, akki osaliselt ka selle parast oskavad siinsed lapsed miljon korda paremini suhelda kui eesti lapsed?
Robinil tuleb sunnipaev, ongi aasta moodas, aga tissipoiss on ikka. Nuud, kui oleme 3 paeva oma kodus olnud ja ma olen ise suua teinud, siis on ta isegi tahket toitu soonud. Vaike pujaanik.
Viimane nadal on meil kaunis vihmane olnud. Isegi mingi suur torm kais ule, onneks meie ei tea sellest midagi, aga paris palju maju on lohutud, telekast nagime. (Ja ma tean kull, et tahate maja pilte naha, aga me pole veel joudnud :D)

laupäev, 15. november 2008

Kiired sõnad

Meiega on endiselt kõik korras. Ainult internetiühendus on siin viimasel ajal jupsinud, just õhtuti, kui oleks sutsakas aega arvuti taha istumiseks. Täna imekombel on päris OK. Ma siis panen kiirelt paar sõna siia ka.
Maja on renditud. Reede hommikul saime võtmed kätte. Nüüd oleme kibedasti ringi siblinud ja omale mööblit ja tehnikat otsinud, päris kiire on olnud.

Tervitused!! Ja kui see lohutab, siis meil on ka päris mitu korda vihma sadanud :P 

esmaspäev, 10. november 2008

Kai käis koolis...

Ja talle meeldis nii väga!!! Hommikul ta veel arvas, et ta ei tahagi sinna minna, kohe üldse mitte. Proovisime kokku leppida nii, et enne käib ära ja siis otsustab, kas sobib see kool või mitte.
Lõuna ajal vurasime siis kohale, olin juba sajandi suurimaks mossunäoks valmis, ja avanes hoopis teistsugune pilt...
 

(pildil istub teistega maas, mütsiga poisist paremal)
Kõik olid puntras koos ja mulisesid. Tüdrukud aina vedasid teda igale poole endaga kaasa. Ja tunnis oli ka huvitav olnud. Mis siis ikka, jätsime ta siis ülejäänud päeva nautima.
Õhtuks rääkis koolist ülivõrretes, teatas, et tema tahab alati selles koolis käia :D Pärast kooli saavad lapsed kohe koolimaja kõrval ronida ka.

 

Koolimajal on teisel korrusel klassid 6-7 aastastele lastele, nii tekib teise korruse alla kaitsev päikesevari, kus on mõnus värskes õhus einetada.
Viimasel ajal on Kai ujumises kõvasti edasi arenenud. Ja eks ikka on nii, et kui midagi hästi oskad, siis on seda meeldiv teha. Ujumise kohta käib see vähemalt küll. Niisiis oli tal täna ujumistund, kus ta kõik oma oskused ette näitas. See ujumistund on tal kord nädalas. Aga kuna ta nii hirmsasti ujuda tahab, siis homme liitume lisaks ka ujumisklubiga.



Kai õpetaja on hästi energiline naine, tundub just selline lastepärane olevat. ja täna tutvusin veel inglise keele õpetajaga, kes hakkab Kaile veel eraldi keelt õpetama. Aina paremaks läheb.
Praegu teeme kodutööd siin kahekesi :D Ta on nii indu täis ja tubli!!

laupäev, 8. november 2008

Appiiii, nad on valel pool!!!


Täna olid siis minu esimesed katsetused vasakpoolses liikluses. No kõigepealt sõitsin esimest korda 
automaatkäigukastiga, 
esialgu tekkis pidevalt vajadus 
sidurit vajutada ja käiku vahetada. No ja siin majade vahel on veidi
 kitsamad teed kui kuskil suure 
liiklusega kohas, nii et kui auto vastu tuli, siis hoidsin hinge kinni ja higistasin ja
 pigistasin rooli. Aga poes käisin ära! Tagasi tulles polnud enam häda miskit.
 Inimene harjub kõigega, nii räägivad :D

Kai läheb kooli


Neljapäeval käisime oma esimese tiiru koolis, kus Kai õppima hakkab. Kõik, kellega kokku puutusime, olid väga abivalmid ja sõbralikud. Naisterahvas, kes meie paberid täitis ja kooli territooriumil ringi juhatas, oli tohutult energiline ja soe inimene. 
Siinne koolisüsteem on meie omast vägagi erinev. Püüan siia kirja panna selle, mida on mulle rääkinud siinne pereema ja mida olen siit-sealt (ka koolist muidugi) kokku nokkinud.
Esiteks ei ole siin mitte üks suur koolimaja, vaid on palju eraldi maju suurel territooriumil. Lisaks välibassein (talve puhuks on üks sees ka), tenniseväljak, kriketiplats, tavaline staadion, 2 jalgpalliväljakut, korvpalliväljakud, pesapalliväljakud ja võrkpalliväljakud. Päris suur territoorium, mis on ääristatud suurte roheliste parkidega.
Eraldi majad on siin peamiselt sellel eesmärgil, et siis ei saa suuremad väiksemaid näiteks kiusata. Samuti ei lasta erinevas vanuses lapsi vahetundide ajal üksteisega kokku, erinevad vanused mängivadki erinevatel platsidel.
Peamine erinevus on kõigepealt aastaaegades, siin algab kool hoopis jaanuari lõpus ja kooliaasta lõpeb detsembris. 
Erinev on ka see, et lapsed alustavad kooli 5 aastaselt. Kuna Kai on 7 a, siis praegu läheb ta kohe 2. klassi nn. lõpetama ja jaanuari lõpust siis 3. klassi.
Õpivad nad seal inglise keelt, matemaatikat, teadust, ühiskonnaõpetust, lugemist, terviseõpetust. Lisaks spordivad (kuidas täpselt, seda näen hiljem ise), tegelevad muusikaga ja kunstiga, õpivad arvutit. Need on siis ained, mida õpitakse 1-3 klassini, sealt edasi lisandub veel mõningaid aineid. 
Koolis kantakse koolivormi. Seda saab ka ise valida: kas võtad lühikesed püksid ja pluusi või kleidi. Võib osta ka mõlemad muidugi. Kai valis kleidi, mida siin ülal pildil ka demonstreerib. Kõrval seisab siinne peretütar, kes käib teises koolis ja on pildil oma koolivormi-kleidiga.
Erinev on veel see, et kõikidel õpilastel on tunnid 8.45-2.55, nii et kui samast koolist on vaja 3 last ära tuua (siin on vist kõigil 3 last:D), siis saabki nad ilusti samal ajal koolist kätte.  See ei tähenda muidugi, et pisikesed sama palju peavad õppima kui suured, pigem on väiksematel palju rohkem mängulist tegevust.
Ujumine on siin kohustuslik. Koolis on lapsed jagatud 3 rühma: kes üldse ei oska, kes natuke juba oskavad ja kes juba täitsa oskavad. Nii on jälle hea, et oskajad ei saa mitteoskajaid hirmutada ja kiusata. Ma mäletan oma kooliajast, kuidas (algklassis millalgi vist) viidi meid kuskile basseini ujuma, keegi midagi ei õpetanud, lapsed lasti kõik bassu lahti, suured ja väikesed segamini. Suured poisid siis ujusid vee alt ligi ja tõmbasid vee alla või siis hüppasid peaaegu pähe. No ei olnud normaalne :D
Ja veel see on ka, et siin enamus koolides tuleb lastel ise toit kaasa võtta. Kohapeal on võimalik ainult chipse ja sellist jama osta. Ja toidupause on 2.
Mingi mõistliku tasu eest on võimalik jätta laps ka nn. pikapäevarühma. Väidetavalt seal siis lapsega mängitakse ja meisterdatakse jne.

See on siis teooria. Esmaspäevast läheb Kai kooli, siis paistab kuidas asjad tegelikult käivad :D

reede, 7. november 2008

Nii tähtsad teadmised ülikoolist

Neljapäeval räägiti meile siis põhiliselt Austraalia kommetest, inimestest, turvalisusest, kodu rentimisest, migreerumisest ja sellisest kraamist. Aga hommikul räägiti ikka kõige olulisemast teemast - kuidas kasutada tualetti!!! Just just :D
  1. Austraalias kasutatakse potti istuvas asendis - suudate seda endale ette kujutada??!!
  2. Siis kasutatakse tualettpaberit - õnneks ette ei näidatud
  3. seejärel tuleb paber potti visata
  4. Nüüd peab vett peale tõmbama
  5. Jälle tähtis punkt - ära sülita vetsu põrandale
Võis veel midagi olla, mul rohkem ei tule meelde. Ühesõnaga nüüd te siis teate, olen teid hoiatanud!


kolmapäev, 5. november 2008

Emme esimene koolipäev

Selle nädala kolmel viimasel tööpäeval on ülikoolis uutele tudengitele sissejuhatavad loengud ja workshopid. Minu esimene äärmiselt õpetlik päev on seljataga. Kui ma ise siin ei oleks, ma vist ei usuks :P, siin on tudengi peale mõeldud igal sammul. Eesmärgiks on tudengit igati aidata ja juhatada, mis iganes probleem peaks siis ette tulema, lihtsalt ole julge ja mine räägi oma mure ära, ikka leidub lahendus. Täna siis õppisime näiteks esseede ja raportite kirjutamist (pean siinkohal mainima, et niivõrd konkreetseid näpunäiteid pole mina üheski koolis veel saanud), kusjuures igal hetkel kui edaspidi peaksin tundma, et ei oska, siis võin kohe inimeste poole pöörduda ja õpetatakse ja aidatakse. 
Ráägiti pikalt ja laialt kuidas tulla toime kultuurishokiga, kuidas oma aega planeerida (kui ikka päriselt tund-tunni haaval tabelisse oma nädala kirja pead panema, siis näed, see polegi nii lihtne :D). No ja igasugu muud huvitavat juttu. Ikka palju julgem tunne on nüüd.

P.S. Oma kodu veel otsime - praegu on valida 2 maja vahel. Homme läheme veel ühte vaatama, siis selgub, kas see on piisavalt normaalne ja lisandub valikusse või mitte. Põhimõtteliselt peaks nüüd asi nii kaugel olema, et järgmisel nädalal teeme oma valiku ära ja siis hop-hopp poodi voodite järele. 

Kai vahva päev


Kai käis koos pere lastega nende kooliekskursioonil. Nagu näete, oli väga vahva!

teisipäev, 4. november 2008

Keeruline sisseastumine

Ausside lemmiktegevus on vist paberimajandus :D Selle eest meid juba ka hoiatati, eile sain oma esimese kogemuse ka. Nimelt toimus ülikooli sisseastumine.
Minu esimene viga oli see, kui ma arvasin, et ma olen juba ülikooli sisse astunud. Eestist sai ju ennast konkreetsele erialale kirja pandud, bakalaureuse paberid Aussi saadetud ja vastuski saadud, et nad mu kraadi aktsepteerivad. Pärast seda saadeti kinnitus, et mind on vastu võetud ja küsiti raha ka. Loomulikult maksin kõik ilusti ära. Isegi mingi lepingu olin juba allkirjastanud. Eks ma, lihtsameelne, kujutasin ette, et nüüd lähen aga kooli ja ütlen, et siin ma olen, hakkame pihta.

  1. Noh, hea küll - esmaspäeval kell 10 lontsisin kooli ja täitsin nn. registratuuris mingid paberid ja siis algas ootamine :D 
  2. Pärast mõningast ootamist tehti kõikidest mu originaaldokumentidest koopiad ja kontrolliti, kas on ikka kõik olemas, mis vaja. Siis viidi mind liftiga järgmisele korrusele, anti mu paberipatakas edasi järgmisele ja mina jäin jälle ootama. Ka sel hetkel ei olnud mul aimugi, mis mind ees ootab.
    Muideks niimoodi personaalselt viidi iga inimene liftiga kohale, kas pole ikka eriti nunnutamine :D
  3. Nüüd sattusin kahe meesterahva juurde, kes püüdsid järjekindlalt paberitele kirjutada, et Maret on mu perekonnanimi. Kolm korda tõmbasime koos maha ja kirjutasime uue paberi, siis hakkas asi jumet võtma. Sain neilt paberi, kus oli täpselt kirjas, mis järjekorras ja kuhu ma veel pean minema. Neid punkte oli seal veel 7!!!!! Kusjuures paberil oli ka selgelt kirjas, et mind kutsutakse 3 korda ja kui ma selle aja peale kohal ei ole, siis pean alt registratuurist uuesti peale alustama. Oi, kindlasti tahtsin ma kohal olla!!! :P
  4. Nüüd sattusin jälle mingi nooremapoolse ilge lokipahmakaga naisterahva juurde, kes kiiresti klõbistades jälle mu andmeid sisse toksis (minu meelest oli seda enne juba 2 korda tehtud :D). Ja juhatas mind edasi akadeemilise nõuandja juurde.
  5. Akadeemiliseks nõuandjaks juhtus mul olema keegi migreerunud professor, tohutult ägeda olemisega - oli kuidagi hirmus Al Pacino moodi, mulle nii meeldis. Rääkisin oma jutu siis ära, et enne olen õppinud IT-d ja soovitage mulle alguseks midagi lihtsat. Panime mind kirja kolmele ainele, millest ühte õpetab seesama meeldiva olemisega vanahärra. 
  6. Nüüd sain hästi pikalt oodata finantse kontrolliva noormehe sabas, tundus, et ta ei võtnud inimesi päris õiges järjekorras (mulle tundus, et ta eelistas Indiast pärit tegelasi). Igaljuhul kui kord tema juurde jõudsin, sain ka kiirelt minema, sest rahad olid ilusti kõik makstud ja see tal arvutis ka kajastus
  7. Veel üks pikemapoolne ootamine ja sain kätte oma tunniplaani (mille kohaselt sellel semestril käin koolis ainult kolmapäeval ja neljapäeval!!!)
  8. Enne lõpuponnistust hüppasin läbi raamatukogust, kus tädi tegi kohe klõps pilti ja ütles, et oma raamatukogukaardi ja tudengikaardi saan kätte alates homsest registratuurist.
  9. Viimasena sain veel paar paksu raamatut loengumaterjale ja pika seletuse iga aine kohta, et kuidas täpselt hindamine käib. Tundub, et siin ei käigi hindamine õppejõu suva järgi, siin on ikka mitu lehte täpseid hindamiskriteeriume. Ning nimekiri kirjandusest, mida lugeda võiks.
Ja oligi kõik! Selleks ajaks olin ma näljast minestamas ja pissihädast lõhki minemas, aga õnnelik nagu naerukajakas :D See kõik oli kokku võtnud 4 tundi. 

esmaspäev, 3. november 2008

Oi perkele!

Ei ole totta see - nagu näha, ei tea ma soome keelest midagi. Aga lugu järgmine. Jalutame ilusasti pimenevas kodu-ümbruses kui järsku sõidab meist mööda armas pisike  valge jäätiseauto. Ja tuututab rõõmsalt. Jääb siis veidi eemale seisma. Meil muidugi jälle silmad punnis, et misasja see nüüd on siis. Läksime siis uurima. Meid juhatati ilusti auto taha, et seal on kõik jäätiste pildid, et on hea ohutu seal valida. Loomulikult valisime, nii et vähe polnud! Juhuu!! On ikka imede maa :D:D

pühapäev, 2. november 2008

Kuidas me veetsime võrratu päeva

Kõik algas sellest, kui Ivo (kes elab Gold Coast-il ehk meist umbes tunnise autosõidu kaugusel) oli jätnud meile orkutisse lahke küllakutse. Läksimegi. Ja midagi paremat poleks me saanud oma pühapäevaga ette võttagi! Oi, olge te tänatud Ivo, Maire, Henri ja Robin!
Ühesõnaga tutvusime väga toreda, ettevõtliku ja lõbusa
eesti perega ja veetsime sujuvalt oma päeva nende seltsis. Olen alati unistanud, et kord tahaks ookeani ära näha, nüüd siis sai 
Vaikses ookeanis lausa bodyboard-idega laineid püütud. Midagi nii lahedat poleks ma osanud ette kujutada!!! Mul on millegipärast tunne, et surfamine on veel lahedam, eks selle proovimine jääb kuskile tulevikku. Ja Ivo sõnul olevat täna väikesed lained olnud! Ehh, meil 
veel arenemisruumi küllaga :D Ülejäänud aja vedelesime nende koduaias basseinis ja õhtul tehti lisaks sauna!!! Oiii, sellist mõnusat päeva pole ammu olnud!! :)

Neiul olid jälle omad seiklused. Nemad käisid meie võõrustaja-perenaise ja ühe peretütrega (ausalt öeldes ma pole päris täpselt aru saanudki, et mis koht see selline on) kuskil paadiga sõitmas ja veetsid päeva vihmametsa-jalutusrajal, 
mänguplatsidel ja rattaga sõites. Tütreke oli ise nii vaimustuses, et vahepeal tegi mulle kiirkõnesid stiilis: "Kõik on korras, siin on nii lahe, mul pole aega, ma pean minema ruttu mängima, tsau!" Tundub igaljuhul, et oli tore :D