Keeruline sisseastumine

Ausside lemmiktegevus on vist paberimajandus :D Selle eest meid juba ka hoiatati, eile sain oma esimese kogemuse ka. Nimelt toimus ülikooli sisseastumine.

Minu esimene viga oli see, kui ma arvasin, et ma olen juba ülikooli sisse astunud. Eestist sai ju ennast konkreetsele erialale kirja pandud, bakalaureuse paberid Aussi saadetud ja vastuski saadud, et nad mu kraadi aktsepteerivad. Pärast seda saadeti kinnitus, et mind on vastu võetud ja küsiti raha ka. Loomulikult maksin kõik ilusti ära. Isegi mingi lepingu olin juba allkirjastanud. Eks ma, lihtsameelne, kujutasin ette, et nüüd lähen aga kooli ja ütlen, et siin ma olen, hakkame pihta.

1. Noh, hea küll - esmaspäeval kell 10 lontsisin kooli ja täitsin nn. registratuuris mingid paberid ja siis algas ootamine :D 
2. Pärast mõningast ootamist tehti kõikidest mu originaaldokumentidest koopiad ja kontrolliti, kas on ikka kõik olemas, mis vaja. Siis viidi mind liftiga järgmisele korrusele, anti mu paberipatakas edasi järgmisele ja mina jäin jälle ootama. Ka sel hetkel ei olnud mul aimugi, mis mind ees ootab.
   Muideks niimoodi personaalselt viidi iga inimene liftiga kohale, kas pole ikka eriti nunnutamine :D
3. Nüüd sattusin kahe meesterahva juurde, kes püüdsid järjekindlalt paberitele kirjutada, et Maret on mu perekonnanimi. Kolm korda tõmbasime koos maha ja kirjutasime uue paberi, siis hakkas asi jumet võtma. Sain neilt paberi, kus oli täpselt kirjas, mis järjekorras ja kuhu ma veel pean minema. Neid punkte oli seal veel 7!!!!! Kusjuures paberil oli ka selgelt kirjas, et mind kutsutakse 3 korda ja kui ma selle aja peale kohal ei ole, siis pean alt registratuurist uuesti peale alustama. Oi, kindlasti tahtsin ma kohal olla!!! :P
4. Nüüd sattusin jälle mingi nooremapoolse ilge lokipahmakaga naisterahva juurde, kes kiiresti klõbistades jälle mu andmeid sisse toksis (minu meelest oli seda enne juba 2 korda tehtud :D). Ja juhatas mind edasi akadeemilise nõuandja juurde.
5. Akadeemiliseks nõuandjaks juhtus mul olema keegi migreerunud professor, tohutult ägeda olemisega - oli kuidagi hirmus Al Pacino moodi, mulle nii meeldis. Rääkisin oma jutu siis ära, et enne olen õppinud IT-d ja soovitage mulle alguseks midagi lihtsat. Panime mind kirja kolmele ainele, millest ühte õpetab seesama meeldiva olemisega vanahärra. 
   
6. Nüüd sain hästi pikalt oodata finantse kontrolliva noormehe sabas, tundus, et ta ei võtnud inimesi päris õiges järjekorras (mulle tundus, et ta eelistas Indiast pärit tegelasi). Igaljuhul kui kord tema juurde jõudsin, sain ka kiirelt minema, sest rahad olid ilusti kõik makstud ja see tal arvutis ka kajastus
7. Veel üks pikemapoolne ootamine ja sain kätte oma tunniplaani (mille kohaselt sellel semestril käin koolis ainult kolmapäeval ja neljapäeval!!!)
8. Enne lõpuponnistust hüppasin läbi raamatukogust, kus tädi tegi kohe klõps pilti ja ütles, et oma raamatukogukaardi ja tudengikaardi saan kätte alates homsest registratuurist.
9. Viimasena sain veel paar paksu raamatut loengumaterjale ja pika seletuse iga aine kohta, et kuidas täpselt hindamine käib. Tundub, et siin ei käigi hindamine õppejõu suva järgi, siin on ikka mitu lehte täpseid hindamiskriteeriume. Ning nimekiri kirjandusest, mida lugeda võiks.

Ja oligi kõik! Selleks ajaks olin ma näljast minestamas ja pissihädast lõhki minemas, aga õnnelik nagu naerukajakas :D See kõik oli kokku võtnud 4 tundi.