Ja-jah. Teisipäeval otsustasime, et nüüd aitab, nüüd tuleb meie tital suureks poisiks saada ja tiss rahule jätte. Kõik läks lihtsamalt kui kartsime. Esimesel ööl jorises üsna tihti, aga rahunes kohe kui issi kohale tuli. Vastu hommikut käidi ikka voodis emmet otsimas ja kobati hoolega issit, et äkki ikka on piimamannergud kohal, aga pika ninaga ta jäi. Hommikune pilt langenud kangelastest
Järgmised 2 ööd on olnud peaaegu ilma jorinata. Tublid poisid!! Seekord saan ma eksamite õppimise aegu isegi magada, mis nii elul viga! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar