Ma ei ole viimasel ajal just väga suhtlemisaldis olnud. Arvata võib, et kõige lähedasemate jaoks on see raske, teadmatus ju kõige hullem, tekitab paljude küsimuste hulgas ka hirmu. Olen püüdnud siis vähemalt siiagi teada anda, et meil kõik korras... et katus on ikka pea kohal ja toit nina ees, lapsed on terved ja ilm on ilus, vihma pole nüüd olnud, nii et ei pea ujutuste pärast ka muretsema. Aga suuremaks suhtlemiseks ei ole ma praegu võimeline, küllap saate aru.
Nüüd on pool aastat möödas. Esimene suur eufooria on möödas, reaalsustaju on tagasi, arvatavasti on praegu mingi madalseis, kus justkui kõik käib närvidele, sest on võõras. Lapsed, õppimine ja kodused toimetused võtavad kogu mu aja, nii et kodust välja suhelda lihtsalt pole aega, aga tahaks ju, lausa oleks vaja, sest selline pealesurutud rutiin tüütab tohutult, suur üksindustunne tuleb peale. Targemad räägivad, et see on normaalne etapp, et peale suurt eufooriat tulebki selline raske aeg, kust tahaks kiiresti välja rabeleda, tagasi tuttavasse keskkonda, oma inimeste juurde, kasvõi küüned tagurpidi ja et edasi oleneb iseendast kui kaua see nn. kohanemisperiood kestab, kui kiiresti oled nõus kõike uut aktsepteerima ja valmis ennast sellega kohandama... Nii et jah, ei ole mul praegu teps mitte hea olla. Árvasin, et peale eksameid on suur närvitsemine ju läbi ja elu jälle ilus, aga läks hoopis vastupidi, tekkisid peavalud ja väsimus ei kao kuidagi.
Raske on seda siia kirjutada, ma ei ole harjunud oma muredest väga avameelselt rääkima. Kindlasti ei taha ma nüüd kedagi muretsema panna, aga otsustasin siiski kirjutada, et teaksite, miks olen nii vaikne olnud.
9 kommentaari:
Küll päike jälle pilvede vahelt välja poeb! Üks suur kalli minupoolt!
Tänan, Kristel! Kindla peale :)
Pidage ikka vastu seal! Ja olge yksteisele toeks, siis saab k6igest yle!
Kaunis inimene ja kaunis pere :)
Sul läheb kõik nüd ainult ülesmäge. Sest usu või mitte, aga me KÕIK siin soovime sulle ja teile edu ja jõudu ja jaksu! Ja meie mõtete positiivne energia laksab varsti sulle pähe :D suured ja pikad kallid!!!
Tänan teid, sõbrad! Eks me ikka katsume toeks olla ja püüame ka positiivselt mõelda. Aga kui ma nüüd tean, et KÕIK niimoodi head soovivad, siis ma katsun naeratuse ikka näole tagasi saada :)
Suuuuuuur pai teile! Ikkagi nii tublid olete! Riina
Täname Riina!! Tegelikult on ikka nii tore näha, et kui raske on, siis on sõpru, kes toetava sõna poetavad, see on teist nii armas!
Tubli tüdruk, et kirjutasid!!!! Jõudu sulle ja teile kõigile. Päikest südamesse ja suur kalli sulle Maret!
Suur tänu, Ingrid! Kallid vastu võetud ja musid teele saadetud!
Postita kommentaar