Meil on siin 2 botaanika-aeda – üks väiksem kesklinnas ja teine veidi kaugemal. See on päris suur lahmakas – 52 hektarit ja mõne tunni jooksul suutsime vaid väikese osa läbi uurida. Nii et, Enna, ma usun, et sulle seal uurimist jaguks mitmeks páevaks :D
Tegelikult pidime seal paari tóökaaslasega kokku saama ja piknikku pidama, aga neil juhtus teel mingi sekeldus, nii et otsustasime ooteaja põnevamaks muuta ja asusime uurimisretkele. Nagu karta on, siis ega lastega koos ei ole põhirõhk pildistamisel, aga midagi ehk ikka.
Peamine mulje oli enamasti, et oh jeerum jeerum, kuidas taimed nii suured saavad olla. Päris tihti tuli itsitades nentida, et mnjaa, olen muidugi sellist taime näinud, ema mul ju ka igavesti rohenäpp, taimed kohe kasvasid isuga. Aga vot selliseid mõõtmeid ma polnud enne näinud :D
Eriti lemmikuks osutus seekord Jaapani Aed ja bonsai maja. Bonsaipuud on mulle alati meeldinud, mulle oli tõeline maiuspalaks erinevat liiki bonsaisid náha. (Ma teid hulgim nendega tülitama ei hakka). Üheks suureks unistuseks on kunagi oma aed jaapani stiilis korraldada koos kivide ja veesilmaga. Alloleval pildil on too aed veel ilma veeta, alles ehitamisjárgus ehk järgmine kord siis.
Lastele oli oma rada välja mõeldud, anti paber kätte ja siis pidid igasugu kujusid üles otsima ja vihjed olid seotud ümberolevate taimedega. Tüdrukud olid päris õhinaga ametis, poiss sörkis hoolega sabas.
Siin on üks vahva homaar köögitarvikutest ja uksehaakidest.
Tagurpidi õitega põõsas
Üleni ogaline puu…
Ja vuntsidega puu…
Troopikamaja kuppel.
Sellest majast leidsingi oma vanad tuttavad potitaimed, ainult et kümneid kordi suuremana. Kaldtee viis üles ja sealt avastasime veel väikese basseini kaladega.
Siis oligi aeg piknikku pidama minna.
Saiajäägid söötsime partidele kõrvaltiigis. Iibised, va varganäod aga passisid hoolega peale ja niikui lastel croissant-e näpuvahel nägid, nii napsasid terve suure saia káest ja panid ajama :D Lastel muidugi lõbu laialt, tuli aga uus sai näppu võtta ja loota, et juhtub jälle. Náe, jalutab minema oma saagiga…
Lõpuks oli meil kangesti hea meel, et teistel tee peal sekeldusi tekkis. Nad, igavesed laiskvorstid, poleks viitsinud kuskile jalutama minna ja meil poleks aimugi, mis seal kõik avastamist ootamas. Kindlasti läheme veel.
2 kommentaari:
Minge kindlati veel ja jagage meile ka! Nii põnev oli! :)))
No see oli küll väärt koht ja tõesti seal oleks jah tegemist-vaatamist ikka pikkadeks tundideks....või päevadeks!!!!
Ilusaid hetki järgmisteks kordadeks!
Postita kommentaar