Permission to use

Palun ära kasuta selle blogi sisu ja pilte omanikult küsimata.
Please do not use the content and pictures of this blog without permisson of the owners.

teisipäev, 30. detsember 2008

Pisike heategu

Eestis sai päris usinasti verd antud. Oli seal see ju väga lihtne - iga kolme kuu tagant tulid vereimejad töö juurde ja sul jäi üle ainult pikali visata.
Eks ma jõudsin juba mõelda ka, et kuidas siinmaal need asjad käivad. No ja kui juba nahkhiired ringi lendavad, siis küll ka kusagil vampiirid rigi luusivad. Ning mida ma jõulude ajal nägin. Tänavatele olid ilmunud kuulutused, et esmaspäeval ja teisipäeval on verekogujad lähedalasuva kaubanduskeskuse juures valvel.
Nii seadsingi täna sammud sinnapoole. Huvitav ju ka, kuidas siin see protseduur käib. Kohale jõudes hakkas kohe silma liikuv verekeskus. See polnud küll täpselt samasugune nagu juuresoleval pildil, kuid suurt vahet ka polnud. Läksin siis küsima, et mida ma pean tegema, et ikkagi esimest korda Aussis, alles saabunud jne. Sellepeale läksid tädil silmad põlema ja ta küsis, et kust maalt ma tulen. Eestist. Selgus, et tädi ise Soomest tulnud ja teab Tallinnat hästi! Ja jälle juttu jätkus kauemaks. Protseduur ise oli suht sarnane Eestis toimuvaga. Kes on käinud, see teab ning kes pole, ega seal midagi põnevat ei ole. Lükatakse nõel kätte, lastakse veri kotti ja ongi kõik.
Nüüd olengi siis ka Aussis doonor :)

Küsiti mürgiste kohta

Õnneks ei ole me siiamaani ühtegi mürgist tüüpi kohanud ja loodame, et vabas looduses nii ka jääb. Oleme küsinud ka naabritelt, enamasti ei ole ka nemad mingeid jubedusi kohanud, nii et lootust on :P Ämblikud on jah suuremad. Alguses, kui esimest natuke suuremat ämmelgast nágime, siis kiljusime ka ikka - nüüd ükspäev just oli, Roland näitab, et nää kui suur, ma ei liigutanud enam kulmu ka :D Eks harjud vaikselt. Ja õpid ära, et öösel ei ole vaja peadpidi kuskil põõsas puterdada, ämblik on ööloom, peab vahti. Üks mõnus rasvane elukas elab meil siin lillepeenra juures, igal öösel teeb suure-suure võrgu ja hommikul pühib Roland selle ära :D Pean tunnistama, et see tüüp ei ole just mu lemmik.

Väga palju liigub siin gekosid ja sisalikke, mõni lollike ronib isegi tuppa ja redutab siis kuskil diivani taga. Proovisime kätte saada, aga on jube kiired teised, ei ole lootustki tabada. Nii ta siis tuppa jäi. Diivanile istudes tuli ikka meelde alguses, siis paari päevaga ei viitsind enam pead murda ja nüüd pole aimugi, mis tast sai. Niimoodi võib isegi minust, suurest argpüksist, normaalne inimene saada.

Aga siiamaani kõige hullemateks on osutunud hoopis mingid suured sipelgad. Nad on isegi váiksemad kui Eestis need punased metsas, aga kui hammustab, siis valutab mitu tundi päris tugevalt, siis paar päeva sügeleb ka veel ja punane ring on hammustusekohas isegi 2-3 nädalat.

Jäääätis...















Kunagi ammu kirjutasin, et siin käib jätsiauto ukse ees, pole vaja poodi minnagi. Eelmine kord tegime siis pilti kah. Neljapäeval tuleb jálle, njämm!

Mäletan juba ammusest ajast oma suurt unistust, et tahaksin elada kuskil, kus on palmid. Kui esimest korda Itaalias palme nägin, siis tormasin puu juurde ja ei saanud näppe selle küljest, millegipärast need puud justkui lummavad mind. Praegu tundub ikka väga sürr, et mu kodust avaneb õhtuti näiteks selline vaade

laupäev, 27. detsember 2008

Üllatus

Täna õhtul vannitoa aknast välja vaadates nägin naabri aia peal patseerimas ...

opossumit!!! Tuleb välja, et mu tomatid on täielikult ohus, opossumionu paneb need lihtsalt nahka!




reede, 26. detsember 2008

Jõulud

Esimesed siin...
Kuna minul oli 24-ndal kool ka, siis kartsin, et õhtuks olen ikka kapsas mis kapsas, seega otsustasime, et õhtul oleme lihtsalt oma perega rahulikult kodus. Ja oli väga tore ju. Selliseks tähtsaks puhuks vedasime end poodi ja ostsime korraliku söögilaua koos toolidega, lõpuks ometi!!! Küll oli ära tüüdanud see nikats, mida siiani kasutasime. No vaadake ise! Toit oli nagu ikka - ahjukartulid, sealiha ja hapukapsas ja igasugu muud pudinad juurde. Ausalt öeldes isegi ei häirinud, et õues külm ei ole, jõulutunne oli ikka. Ainult naljakas oli enne jõulusööki aias toimetada - niitsime muru, pügasime hekki ja istutasime lilli ja kastsime hoolega lapsi :D














Lapsed müravad nii et naera ribadeks, küll nad ikka leiavad tegevusi. Näiteks täna hommikul avastasin, et poisile on suur süda selja peale joonistatud. Kai siis teatas hiljem, et tal oli hirmus joonistamisetuju ja Robin oli just seal :D
No ja siis tehakse peaaegu igal õhtul moedemonstratsiooni - emme riided lastele selga ja siis ise jooksevad ringi ja kilkavad, tabasime pildi peale hetke, kui Robinile oli just rokkari soeng pähe tehtud

kolmapäev, 24. detsember 2008


Vanaemale!!

Tegin need ise ja tahtsin sulle näidata.

Laura Kai

pühapäev, 21. detsember 2008

Brisbane Eesti seltsi jõulupidu




Aga meil käis jõuluvana. Päris vahva vana oli kohe. Praegu lisame siia pisikese video üritusest.

Kai tähtis hetk.

pühapäev, 14. detsember 2008

Ettevalmistused jõuludeks

Käivad ettevalmistused jõuludeks, nagu ikka sellel ajal. Kuusepuu on meil veel suhteliselt paljas, homme proovime end poodi vedada ja ehted ka peale osta. Vähemalt tuled on kuusel olemas, väga kahju, et pildi peal nii haledad paistavad, tegelikult on hästi ilusad värvilised ja eredad.
Ja õues on meil vahvad põhjapõdrad koos saaniga, jõuluvana on kuskile kondama läinud. No ma ei imesta ka - need igasugu nahkhiired ja muud elukad...
Aga siin on ju mingid võistlused seoses jõulutuledega. See ei ole normaalne!! Osad majad on nii ära ehitud, et maja ei paista enam väljagi, vaba pinda pole, ainult tuled. Ja siis on niimoodi mitu maja kõrvuti, üks uhkem kui teine... mnjaa, eestlase silmale on see ikka suur laks, tuleb end kannikast näpistada veendumaks, et uni ei ole. Kohalikud räägivad, et paar aastat tagasi olid enamus majad siin sellised, nüüd on rasked ajad ja inimesed hoiavad raha kokku. Kahjuks ei taha see kõik pildi peal nii effektne välja näha, proovime ükspäev filmida hoopis.
No ja siin on siis suur kuusetegu (lõpptulemusega jäime väga rahule) ja Kai meisterdas täna piparkoogimaja ja rongi (ja siis tuli kohe meeletu piparkoogiisu peale ja näks-näks rongil rattad lännu).



Seda näeb siis meie autoaknast



Ja see kõrge ehitis on minu kool, loengud on 2-4 korrusel, kõrgemal on ühikas



Ja linnapeal näeb punaste riietega kangelasi (kuidas nad suudavad selle ilmaga ma ei saa aru)


kolmapäev, 10. detsember 2008

Aaaaaa (loe: kiljumine)


Päästke!!!! Siin on nahkhiired ju!!!! Appi appi, täiesti suured kolakad ja käivad kõrvalt naabri palmipuude otsas. Paar õhtut oleme hämaras jalutamas käinud ja lendavad ja neid on palju. Roland muidugi on ilgelt áksis, nii äge pidi olema - kuradi hull!
Uurisin ka natuke... üldse pidavat olema u. 1000 liiki nahkhiiri ja Aussis elab kuskil 90 neist. On piiiiisikesi, kes mahuvad peopesale ja on suuri, kelle tiibade siru-ulatus on kuni 1,2 m ja kaaluvad kuni kilo. Neid purikaid (kliki "purikaid" peale ka) kutsutakse ka lendavateks rebasteks nende pea pärast, mis on rebasele sarnane. Võivad lennata kuni 25 km/tunnis kiirusega ja elada 25 aastaseks.
Ilusat rahulikku ööd teile :)

esmaspäev, 8. detsember 2008

Meie pudilõug ja issi abiline

Esimene päris ise söödud jogurtitopsitäis


Ja issi väike abimees auto pesemisel

Kai segapidi-päev


Nagu ma siin kuskil varasemas postituses mainisin, siis siin aetakse iga kooliaasta lõpus sama vanuseklassi lapsed segamini ja komplekteeritakse uued klassid. Täna see päev oligi. Kõigepealt aeti eelkoolist kuni 5 klassini lapsed õue peale kokku ja eks siis igaüks värises, et kas tema kõige paremad sõbrad ikka satuvad temaga samasse klassi või mitte. Kai oli klassis 2a ja järgmisel õppeaastal on hoopis 3b-s. Eks katsuge siit pildilt Kai üles leida :P

Kahjuks vahetus ka õpetaja, sest õpetaja jääb ikka samasse klassi (antud juhul siis õpetaja sai omale uued 2. klassi õpilased). Eks see edaspidi paistab, kuidas uue õpetajaga sobivad. Täna oligi terve päev uues klassis (mis asub teises majas) ja uue õpsiga. Kui õhtul Kaile järgi läksime ja uurisime, et kuidas siis läks, oli üks tirts vaikust ja siis "nääh! vuntsid..." Nimelt on sellel vaesel naisterahval päris kobe vunts nina all - nii mõnigi mees sellisest unistabki. Eks harjume kõik natuke aega ja pärast ei pane enam tähelegi.
Aga reedel see kooliaasta läbi saabki ja siis algab suvevaheaeg! 6 nädalat.

pühapäev, 7. detsember 2008

Mu koduke on tilluke


Panin kodu pildid netti ka, neid saab vaadata, klikates SIIA. Avastasin, et õue pildid on tegemata jäänud, eks ma siis lisan need ka sinna fotode ritta.

Minu võlg...

Tegelikult olen ma teile võlgu terve seiklusi täis pika päeva - eelmise pühapäeva. Nagu ma kahtlustasingi, nii kui jätad kohe kõik kirja panemata, kipubki see asi unarusse jääma ja sündmused ununema. Aga püüan siis kõik ilusti meelde tuletada, sest ei ole ju möödas palju aega! Hommik algas varakult enda sättimisega, sest neiu oli sünnipäevale kutsutud. 
Eks me, lapsevanemad, natuke ikka muretseme, et kas lastel koolis ka hästi sujub, kas saab
 teistega hästi läbi ja kõike muud ja et kas ikka teame kogu pilti asjast. Igal juhul see tegi ikka 
väga head meelt, kui selle kutse saime - tüdrik on alles paar nädalat koolis käinud kui juba kutsutakse sünnipäevale! See peab ju tähendama, et saab läbi küll ja päris hästi kohe. Eriti kui veel mõelda, et samast klassist oli veel ainult paar last. No ja tundub, et kaunitar lööb siin ka 
poistel silmad kilama - sünnipáevalaps Harry ajas sõbrapoisi kohe enda kõrvalt minema ja nõudis kategooriliselt Kaid enda kõrvale istuma. Mnjaa.

Aga huvitav oli see, et oli ka 2 naisterahvast, kes nendega kogu peo vältel tegelesid, neile mänge välja mõtlesid ja auhindu jagasid. Aga enne kui nad tegevusse asusid, saadeti kõik lapsevanemad 
minema ja pandi uks kinni. See oli tegelt kummaline :) Alguses Kai ikka häbenes ka, noh ja eks tal ongi ju päris-päris raske, aga kui pärast 

pidu läbi oli, siis tuli uksest välja üks õnnelik ja rahulolev tüdrukutirts ja arvas, et oli hästi lahe pidu. Ja takkatipuks tuli välja, et ta võitis seal mingi tantsuvõistluse-mängu ja sai auhinna ja lisaks mingis mängus said nad komme korjata nii palju kui suutsid ja nagu näha, siis tuli peolt tagasi suurema kuhjaga kui läks!

Edasi panime kohe otse noore ujuja jõulupeole. 

Kuna tegemist ujumisklubiga, siis loomulikult toimus ka pidu ujulas. Siin pildil ongi see bassein, kus Robin iga nädal ujumas káib. Nüüd siis pannakse ta vee alla ja lükatakse ainult káega kukla tagant, ise ta sipleb ilusti end edasi ja niimoodi on ta vee all piisavalt kaua, et emmel seda kõike pealt vaadates hirmust kõht kergelt lahti läheks :) Hästi tublid lapsed on mõlemad!

Aga sellel jõulupeol võisid olla kõik pereliikmed ja ujuda nii palju kui vähegi jaksavad. Kõrvalruumis on suur bassein ka, koos eraldi hüppebasseiniga. Sinna suurde basseini oli mingi hästi suur
täispuhutud batuudi moodi asi pandud, kus lapsed ronisid ühest otsast peale ja läbisid
takistusraja ning lõpus lasid siuhti liumáest alla vette plärraki. Oi, kus oli lõbus asjandus.

Nüüd oli aeg õue tormata ja jõuluvana rünnata :) Sellest ei tulnud muidugi midagi välja, sest paljudel teistel oli ka sama mõte ja nad olid pika järjekorra moodustanud. Ootamine tasuti kommidega. Kai oli väga rahul - venna ju veel kommi ei söö! :P
Siin siis Robin lööb jõulutaadile patsu ja imestab raudselt, et mis elukas see selline on :)
Kai aga räágib, et tal ei ole veel kiri kirjutatud. Jõulutaat on selle peale kole mures, et kuidas ta siis teab, mida tuua. Kai lubas kohe kodus asja kallale asuda - ja asus!!! Te ei kujuta ettegi!!! Ole sa tänatud jõulumees :P Meile tuleb iga päev mingit värvilist reklaamivärki kohe hulgi ja ta siis 
lõikas sealt válja, mida ta tahab ja tegi RAAMATU!!! Ma pean ka jõulutaadile kirjutama nüüd, et saatku mulle rahapuu :D
Igal juhul oli tohutult imelik jõuluvana juures käia tilkuvate ujumisriietega :D










Siis aga kähku tagasi veelõbustustesse! 




Aga ka see polnud veel kõik! Pidime end mõnusast veest välja tirima (kusjuures see tähendas seda, et ma pidin tuhat korda sukelduma vee alla ja sealt siis kaid taga otsima, sest just niimoodi ta mu eest plehku pani, igavene kavalpea) ja edasi liikuma eestlastega kokku saama - tápsemalt Brisbane-i Eesti Seltsiga. 
Muidu pidavat need kokkusaamised olema vabas vormis ja mööduma lobisedes, kuid seekord olid usinad eestvedajad lausa kava kokku pannud - peeti Hando Runneli sünnipáeva! Igaüks esitas luuletuse või kohe mitu, mõned laulsid ja mángisid kitarre. Aga tore oli tegelikult. Ja ühel vanaproual oli sünnipäev - ma nüüd täpselt ei mäleta, aga oli midagi 95 kanti. Aga pildi peal poja parasjagu trügis esiritta - esitus oli lihtsalt nii super! Ja niimoodi ta siis seal seisis ja suu ammuli neid kuulas (ja oli hämmingus, et miks küll Imelik kannelt ei mängi, sest tegemist on ju Rein Aedma'ga, kes mängis "Kevades" Imelikku). Kogu see vahva kava oligi koostatud Reinu poolt, kõva töö!

No ja ka see ei olnud meie viimane sündmus tol päeval. Ivo pere kutsus meid lahkelt külla ja nii me ka tegime - kes suudaks ära öelda super ágedale seltskonnale, saunale ja basseinile - meie mitte!

Lõpuks jõudsime rahulolevana koju ja imestasime ise ka, et nii palju ühte päeva ära mahutada suutsime. Õige pea avastasime ühe tugitoolist nagu "kreeka e" magamas :D


Snegurotska

Väike tütreke soovib kõigile ilusat, rahulikku jõulueelset olemist. 

Ärge siis aastate pärast talle rääkige, millega me hakkama saime :P

pühapäev, 30. november 2008

Kai kooli jõulupidu



Nagu piltidelt näha, siis meil on jõuluhooaeg alanud!

Reedel oli neiul koolis algklasside jõulupidu. Lapsed esinesid laulude ja tantsudega ja puhkpilli ansambel puhus põsed punnis jõuluviise. Kogu kava läbivaks teemaks oli kahe koolilapse reis läbi maailma, kus nad siis "peatusid" erinevates maades, et sealseid laule kuulata ja tantse vaadata. Lakke olid rippuma tõmmatud 6 lippu, iga klass esindas erinevat maad. Lastel olid siis vastavate maa lipu värvispektriga riided või muud iseloomulikud pudinad. Oli täitsa tore.
Sellel kooli juurde kuulub ka tavakoolist veidi eemal asuv puuetega laste kool. Tõesti oli vahva näha, et ka neid võetakse kui võrdseid, esinesid samamoodi laval ratastoolidega reas, jamaica mütsid peas ja reggae tümpsumas. Nemad laulda ei suutnud, aga tõstsid siis igasugu vidinaid üles muusika taktis.

Jõuluvana aga tuli, ütles paar sõna ja läinud ta oligi :D Vana sissekutsumise laul oli ka muidugi naljakas... sõnad olid enam-vähem, et jõulu ajal käime rannas surfamas ja päevitamas... igaljuhul jah, sellist asja siin ei ole, et jõulutaat kingitusi tooks koolis.



pühapäev, 23. november 2008

Killuke viimaseid sündmusi

Kas pole tore?! Vot niisugune pilt avaneb meile iga päev üle tee naabrite aias puu otsas. Käivad seal mitmekesi koos mingeid jublakaid nokkimas. Vahva on see, et nad võivad teha erinevaid hääli, kord laulavad ilusasti sidistades ja siis panevad sekka paar karmi kraaksatust.
Ma siin kunagi kirjutasin, et siin on igasugu erinevaid palme, panin siis mõned pildid ka SIIA.

Meil mööduvad päevad shopates ja kodu sättides. Teisipäeval peaks diivan ka jõudma, selleks ajaks püüame oma kraami suure toa põrandalt kappidesse suruda ja teeme need kauaoodatud pildid ära. Praegu on liiga segamini kõik.
Eile niitsime maja ees muru ja naabrid tulid kohe juttu ajama. Ikka welcome ja welcome. Õhtul saime veel teistegi naabritega tuttavaks. Hämmastav kui sõbralikud ja suhtlemisaltid siin inimesed on. Kohe kutsuti teed jooma ja pakuti oma aiatööriistu laenuks...
Aga poisiklutt on nüüd ikka suur laps, mitte mingi titt - sööb suurte suutäitega emme tehtud liha-kartul-kastet, saab laua pealt neid asju kätte, mida ei peaks, oskab nii nunnult prügikasti sisu mööda tube laiali vedada, jaksab pesukuivatusresti pikali tõmmata, teab, et mängupallid tuleb kõik eriti salajastesse kohtadesse ära paigutada, nagu näiteks külmkapp ja alumised sahtlik ja täiesti ilmeksimatult on teada, et emme korjab mänguasju kastidesse just selleks, et tema tubli poja need kastist kohe uuesti välja valaks. Ühesõnaga on kätte jõudnud see tore aeg, kus sa võid ju kasvõi päev läbi koristada aga keegi teine, peale sinu enda, seda ei tea.
Ja koolis mulle meeldib. 2 ainet on huvitavad, kolmas on statistika ja tõenäosus, mis pole vága kiita. Aga nokin siin oma kodutöid teha ja olen täitsa rahul praegu.

reede, 21. november 2008

Meie Suur Mees

Siin on siis mõni pilt tänasest päevakangelasest. Uskumatu, nagu laste puhul alati, aga aasta ongi möödas, tillukesest pehmest pambukesest on kasvanud ülimalt asjalik ja aktiivne nublik (rúblik oleks isegi õigem öelda).
Hommik algas mõnusalt voodis lösutades...või noh, peaaegu terve päev tegelikult :D


Peale lõunat tõime poest tordi ja käisime kõigepealt ise külas (sest päev oli ikka väga palav ja seal saab ujuda :) 34 kraadi sooja...) ja siis võtsime kodus ka külalisi vastu. Kahjuks meil ei ole küünlapuhumise pilti, sest siis issi hoopis filmis.




Suur tänu kõige kallimatele õnnesoovide eest!!!

neljapäev, 20. november 2008

Peen proua linnaliikluses

Hei-hei!

Pajatan siia oma esimesest bussisoidust kooli. Kuna neljapaeviti pean nii mina kui Kai suht samal ajal koolis olema ja meie koolid on uksteisest liiga kaugel, et oleks voimalik molemaid autoga ara visata. Hommikuti liiklus venib ka hirmsasti, nii et eelmine nadal jain juba hiljaks. Tana siis otsustasin suure hurraaga ise bussiga tulla.
Noo, vaatasin siis eile ohtul ilusti marsruudi jargi ja kaardi pealt ka, et kuhu ma siis kondima peaks. Kaart jai muidugi kotti panemata. Vahemalt kellaajad klappisid bussil maru hasti.
Hommikul siis padavai bussile ja ise nii onnejunn, et nae, tana ei jaa hiljaks ja koik nii hirmus toredasti. Kuni passisin koos bussiga sellessamas liikluses ja kohale joudis alles pool tundi peale lubatud aega. Loomulikult ei marganud ma oiges peatuses maha minna ja laksin jargmises. Aga sellest polnud kokkuvottes midagi, sest panin tuhatnelja valele poole ajama. Vaatan siis, et aina tulevad valed tanavad, eiii see pole oige asi, hakkasin tagasi minema. Oleks mul ometi see kaart olnud, ekju. Rolandile ka helistada ei saanud, krediit sai just otsa :D
Kappasin siis teisele poole ja lopuks nagin tuttava nimega tanavat, no ja need tanavad siis muudkui keerasid igatpidi ja mina laksin otse, aga joudsin ikka valedesse kohtadesse. Lopuks joudsin ikka kohale - ma olin tund aega ringi ekselnud!!! Nuud siis ootan vaheaja ara ja hiilin siis vaikselt klassi. Karta on, et ma markamata ei jaa, ma olen ainuke valgenahaline seal :P

Muidu on meil praegu hirmus kiired ajad. Kui ikka astud majja, kus ainult 4 seina pusti, siis on parasjagu sebimist, et koik vajalikud asjandused muretseda. Onneks on meil voodid, kus magada ja garderoobid, kuhu riided riputada. Koogis on ka enam-vahem koik vajalik olemas (peale pudrunuia, eile tegin kartuliputru kahvliga :P). Meie oma asjad peaksid joudma 15.detsember, siis laheb lobusaks.
Kai tirts opib lisaks inglise keelele ka jaapani keelt. Tundub, et saab koolis ilusti hakkama, kaib hoolega ujumas ja on uldse uks tubli tudruk. Varsti tulevad igasugu jouluuritused ja seal ta esineb ka juba, koos teistega mingi lauluga. Siin koolides on jalle vaga kummaline susteem, et igal aastal aetakse lapsed segi ja komplekteeritakse uued klassid. Ma paris tapselt ei teagi kuidas see kaib, aga ma naen selle varsti ara. Iseenesest taitsa huvitav lugu, akki osaliselt ka selle parast oskavad siinsed lapsed miljon korda paremini suhelda kui eesti lapsed?
Robinil tuleb sunnipaev, ongi aasta moodas, aga tissipoiss on ikka. Nuud, kui oleme 3 paeva oma kodus olnud ja ma olen ise suua teinud, siis on ta isegi tahket toitu soonud. Vaike pujaanik.
Viimane nadal on meil kaunis vihmane olnud. Isegi mingi suur torm kais ule, onneks meie ei tea sellest midagi, aga paris palju maju on lohutud, telekast nagime. (Ja ma tean kull, et tahate maja pilte naha, aga me pole veel joudnud :D)

laupäev, 15. november 2008

Kiired sõnad

Meiega on endiselt kõik korras. Ainult internetiühendus on siin viimasel ajal jupsinud, just õhtuti, kui oleks sutsakas aega arvuti taha istumiseks. Täna imekombel on päris OK. Ma siis panen kiirelt paar sõna siia ka.
Maja on renditud. Reede hommikul saime võtmed kätte. Nüüd oleme kibedasti ringi siblinud ja omale mööblit ja tehnikat otsinud, päris kiire on olnud.

Tervitused!! Ja kui see lohutab, siis meil on ka päris mitu korda vihma sadanud :P 

esmaspäev, 10. november 2008

Kai käis koolis...

Ja talle meeldis nii väga!!! Hommikul ta veel arvas, et ta ei tahagi sinna minna, kohe üldse mitte. Proovisime kokku leppida nii, et enne käib ära ja siis otsustab, kas sobib see kool või mitte.
Lõuna ajal vurasime siis kohale, olin juba sajandi suurimaks mossunäoks valmis, ja avanes hoopis teistsugune pilt...
 

(pildil istub teistega maas, mütsiga poisist paremal)
Kõik olid puntras koos ja mulisesid. Tüdrukud aina vedasid teda igale poole endaga kaasa. Ja tunnis oli ka huvitav olnud. Mis siis ikka, jätsime ta siis ülejäänud päeva nautima.
Õhtuks rääkis koolist ülivõrretes, teatas, et tema tahab alati selles koolis käia :D Pärast kooli saavad lapsed kohe koolimaja kõrval ronida ka.

 

Koolimajal on teisel korrusel klassid 6-7 aastastele lastele, nii tekib teise korruse alla kaitsev päikesevari, kus on mõnus värskes õhus einetada.
Viimasel ajal on Kai ujumises kõvasti edasi arenenud. Ja eks ikka on nii, et kui midagi hästi oskad, siis on seda meeldiv teha. Ujumise kohta käib see vähemalt küll. Niisiis oli tal täna ujumistund, kus ta kõik oma oskused ette näitas. See ujumistund on tal kord nädalas. Aga kuna ta nii hirmsasti ujuda tahab, siis homme liitume lisaks ka ujumisklubiga.



Kai õpetaja on hästi energiline naine, tundub just selline lastepärane olevat. ja täna tutvusin veel inglise keele õpetajaga, kes hakkab Kaile veel eraldi keelt õpetama. Aina paremaks läheb.
Praegu teeme kodutööd siin kahekesi :D Ta on nii indu täis ja tubli!!