Kunagi ammu kirjutasin, et siin käib jätsiauto ukse ees, pole vaja poodi minnagi. Eelmine kord tegime siis pilti kah. Neljapäeval tuleb jálle, njämm!
Mäletan juba ammusest ajast oma suurt unistust, et tahaksin elada kuskil, kus on palmid. Kui esimest korda Itaalias palme nägin, siis tormasin puu juurde ja ei saanud näppe selle küljest, millegipärast need puud justkui lummavad mind. Praegu tundub ikka väga sürr, et mu kodust avaneb õhtuti näiteks selline vaade
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar