Tegelikult olen ma teile võlgu terve seiklusi täis pika päeva - eelmise pühapäeva. Nagu ma kahtlustasingi, nii kui jätad kohe kõik kirja panemata, kipubki see asi unarusse jääma ja sündmused ununema. Aga püüan siis kõik ilusti meelde tuletada, sest ei ole ju möödas palju aega! Hommik algas varakult enda sättimisega, sest neiu oli sünnipäevale kutsutud.
Eks me, lapsevanemad, natuke ikka muretseme, et kas lastel koolis ka hästi sujub, kas saab
teistega hästi läbi ja kõike muud ja et kas ikka teame kogu pilti asjast. Igal juhul see tegi ikka
väga head meelt, kui selle kutse saime - tüdrik on alles paar nädalat koolis käinud kui juba kutsutakse sünnipäevale! See peab ju tähendama, et saab läbi küll ja päris hästi kohe. Eriti kui veel mõelda, et samast klassist oli veel ainult paar last. No ja tundub, et kaunitar lööb siin ka
poistel silmad kilama - sünnipáevalaps Harry ajas sõbrapoisi kohe enda kõrvalt minema ja nõudis kategooriliselt Kaid enda kõrvale istuma. Mnjaa.
Aga huvitav oli see, et oli ka 2 naisterahvast, kes nendega kogu peo vältel tegelesid, neile mänge välja mõtlesid ja auhindu jagasid. Aga enne kui nad tegevusse asusid, saadeti kõik lapsevanemad
minema ja pandi uks kinni. See oli tegelt kummaline :) Alguses Kai ikka häbenes ka, noh ja eks tal ongi ju päris-päris raske, aga kui pärast
pidu läbi oli, siis tuli uksest välja üks õnnelik ja rahulolev tüdrukutirts ja arvas, et oli hästi lahe pidu. Ja takkatipuks tuli välja, et ta võitis seal mingi tantsuvõistluse-mängu ja sai auhinna ja lisaks mingis mängus said nad komme korjata nii palju kui suutsid ja nagu näha, siis tuli peolt tagasi suurema kuhjaga kui läks!
Edasi panime kohe otse noore ujuja jõulupeole.
Kuna tegemist ujumisklubiga, siis loomulikult toimus ka pidu ujulas. Siin pildil ongi see bassein, kus Robin iga nädal ujumas káib. Nüüd siis pannakse ta vee alla ja lükatakse ainult káega kukla tagant, ise ta sipleb ilusti end edasi ja niimoodi on ta vee all piisavalt kaua, et emmel seda kõike pealt vaadates hirmust kõht kergelt lahti läheks :) Hästi tublid lapsed on mõlemad!
Aga sellel jõulupeol võisid olla kõik pereliikmed ja ujuda nii palju kui vähegi jaksavad. Kõrvalruumis on suur bassein ka, koos eraldi hüppebasseiniga. Sinna suurde basseini oli mingi hästi suur
täispuhutud batuudi moodi asi pandud, kus lapsed ronisid ühest otsast peale ja läbisid
takistusraja ning lõpus lasid siuhti liumáest alla vette plärraki. Oi, kus oli lõbus asjandus.
Nüüd oli aeg õue tormata ja jõuluvana rünnata :) Sellest ei tulnud muidugi midagi välja, sest paljudel teistel oli ka sama mõte ja nad olid pika järjekorra moodustanud. Ootamine tasuti kommidega. Kai oli väga rahul - venna ju veel kommi ei söö! :P
Siin siis Robin lööb jõulutaadile patsu ja imestab raudselt, et mis elukas see selline on :)
Kai aga räágib, et tal ei ole veel kiri kirjutatud. Jõulutaat on selle peale kole mures, et kuidas ta siis teab, mida tuua. Kai lubas kohe kodus asja kallale asuda - ja asus!!! Te ei kujuta ettegi!!! Ole sa tänatud jõulumees :P Meile tuleb iga päev mingit värvilist reklaamivärki kohe hulgi ja ta siis
lõikas sealt válja, mida ta tahab ja tegi RAAMATU!!! Ma pean ka jõulutaadile kirjutama nüüd, et saatku mulle rahapuu :D
Igal juhul oli tohutult imelik jõuluvana juures käia tilkuvate ujumisriietega :D
Siis aga kähku tagasi veelõbustustesse!
Aga ka see polnud veel kõik! Pidime end mõnusast veest välja tirima (kusjuures see tähendas seda, et ma pidin tuhat korda sukelduma vee alla ja sealt siis kaid taga otsima, sest just niimoodi ta mu eest plehku pani, igavene kavalpea) ja edasi liikuma eestlastega kokku saama - tápsemalt Brisbane-i Eesti Seltsiga.
Muidu pidavat need kokkusaamised olema vabas vormis ja mööduma lobisedes, kuid seekord olid usinad eestvedajad lausa kava kokku pannud - peeti Hando Runneli sünnipáeva! Igaüks esitas luuletuse või kohe mitu, mõned laulsid ja mángisid kitarre. Aga tore oli tegelikult. Ja ühel vanaproual oli sünnipäev - ma nüüd täpselt ei mäleta, aga oli midagi 95 kanti. Aga pildi peal poja parasjagu trügis esiritta - esitus oli lihtsalt nii super! Ja niimoodi ta siis seal seisis ja suu ammuli neid kuulas (ja oli hämmingus, et miks küll Imelik kannelt ei mängi, sest tegemist on ju Rein Aedma'ga, kes mängis "Kevades" Imelikku). Kogu see vahva kava oligi koostatud Reinu poolt, kõva töö!
No ja ka see ei olnud meie viimane sündmus tol päeval. Ivo pere kutsus meid lahkelt külla ja nii me ka tegime - kes suudaks ära öelda super ágedale seltskonnale, saunale ja basseinile - meie mitte!
Lõpuks jõudsime rahulolevana koju ja imestasime ise ka, et nii palju ühte päeva ära mahutada suutsime. Õige pea avastasime ühe tugitoolist nagu "kreeka e" magamas :D
Eestis sai päris usinasti verd antud. Oli seal see ju väga lihtne - iga kolme kuu tagant tulid vereimejad töö juurde ja sul jäi üle ainult pikali visata. 
Käivad ettevalmistused jõuludeks, nagu ikka sellel ajal. Kuusepuu on meil veel suhteliselt paljas, homme proovime end poodi vedada ja ehted ka peale osta. Vähemalt tuled on kuusel olemas, väga kahju, et pildi peal nii haledad paistavad, tegelikult on hästi ilusad värvilised ja eredad.
