Rahustuseks

Lihtsalt lähedastele mainin korra, et meil käis siin paar haigust üle, mille poiss lasteaiast kaasa sai ja eks siis me pidime solidaarsusest ka asja läbi tegema. Nii et selle jändamise käigus ei ole suutnud arvuti jaoks väga aega leida. Ega kaartide saatmise jaoks, nii et nüüd oleme kõigega hiljaks jäänud :)

Teine asi on ka muidugi lähenevates jõuludes, selles tavaliselt perekeskis peetavas õhtus, eks nüüd pole omakseid näinud juba üle aasta, igatsus tapab, meeleolu ei ole just teab mis roosiline. Igatahes kui teil lund on, siis marss õue ja lumememme ehitama :) Ilusat jõuluaega!

Maksanali

Eks kohalikud ikka uurivad meie kultuuri ja harjumuste kohta, toidu kohta… üldjoontes on ju toit sama, mis siin (ainult et meil on enamus asju parema maitsega :))…

Üks Kai sõbranna jäi meile ööseks ja sõime parajasti õhtusööki, tüdrukutel tekkis mingi mäng ja selle käigus küsiti minult, et mis on kõige jubedam toit üldse, mida ma ei söö. Ma siis mõtlesin tiba ja vastasin, et maks. Selle peale jäi ta vága jahmunult mind vaatama ja mõtles pingsalt. Jõudsin juba mõelda, et kas ma suutsin selle sõna kuidagi väga valesti häáldada, et ta ei saanud aru, kui ta küsis, et aaaa, see koeratoit või? Siis mulle meenus jah, et kui viimati maksapasteedi jaoks maksa otsisime, siis just koeratoidu osakonnast me selle leidsimegi :D Eks me hoidsime siis suu kinni eestlaste toiduharjumuste koha pealt, aga ammu pole nii hästi naerda saanud :D:D:D

Ja ongi meil 2-aastane poja!

Kaks aastat tagasi oli meil selline pilt

Täna on pilt selline

Nuputasime, mis teemaline tort võiks olla – loomulikult sai selleks Tarzan! Meil on ju tegemist täpselt samasuguse ronija ja seiklejaga. Mökserdasime siis ühe tordi kokku.

Käisid ka külalised, eks ikka meie kõige tähtsama sõbraga – Benny või siis eestikeeli Peni… Nagu pildiltki näha, siis on need kaks suured sõbrad, kui üks teise häält kuuleb, siis enne rahule ei jääda, kui on ka veidi mängitud.

Austraalia ilusaim tüdruk astus ka läbi…

Ja siis õhtul vaene laps oli näljas ja otsustas oma kurikaid õhtusöögiks manustada…

Ujumine täies hoos

Nüüd siis sai väikemees ka omale varustuse, mida tuli kohe ka proovima minna.

Aga siin tuleb siis meie teine kala – tüdruk, kes aasta tagasi kartis, kui talle ujulas vett näkku pritsis:

Meie poisi lasteaed

Nüüd on siis tehtud lasteaia koduleht ja sinna on pandud ka mõned pildid. Kes soovib väikese mehe üles otsida, siis ta on pildil nimega “Group time in the toddler room”, suht viimaste piltide hulgas.

http://www.childcare.com.au/belmont/gallery

Tehtud!

Täid pähe saadud – tehtud!

2 tundi päid möglatud, kammitud ja pestud – tehtud!

Nädala pärast uuesti kogu trall – ei ole veel tehtud! Johhaidii!

Hakkab kalaks

Niimoodi siis ujub meie pisike kalapoeg

Poiss saab kuu lõpus kaheseks. Ma arvan, et ma ujusin sama hästi umbes 15 aastaselt, peale seda kui me olime Tallinna kolinud ja oli võimalus basseinis káima hakata...

Head isadepäeva :)

Aasta möödas

23. oktoobril sai aasta täis. No mis ma oskan öelda… kui pool aastat tagasi mõtlesin, et mina edasi ei mängi, kui kohe lähedasi näha ei saa, siis praeguseks aina imestan, kui kiiresti see teine poolaastat on möödunud. Praeguseks hetkeks kujutan ette, et emad mõtlevad kõige rohkem, et nemad ei ole nõus nii, palun marss lennuki peale ja Eestis üles rivistuda :) Aga see va raha häda, igavene vastik pahn – ei tahaks seda nii tähtsaks pidada siin elus, aga ilma ka ei saa kohe kuidagi. Eks ootame edasi”. Sest ükskord me sõidame nii kui nii!!!

Priidu fännklubi

No kui langevari sai kokku pandud, siis tuli ikka ennast ka kohale vedada ja oma silmaga vaadata, kuidas see hüppamine ikkagi käib. Nüüd ma kavatsen siia samal teemal terve pika rea pilte üles toppida.

Eestis pannakse motellide ette suured sildid külalisi ahvatlema ja sisse kutsuma, siin pannakse lennukeid...

Kohale jõudes ootas meid ees selline pisike lihtne osmik.

Koosnes suuremat sorti tühjast ruumist, kus mas langevarje kokku pandi ja veel kahest olesklemise ruumist mõne lauaga ja piljardiga. Seintel oli mustmiljon langevarjurite pilti :)

Selleks ajaks kui meie kohale jõudsime, oli Priit juba hüpanud ma-ei-teagi mitu korda ja langevarigi oli juba ilusti koos ja lennukit ootamas.

Siin harjutab kogu grupp veel viimast korda enne õhku tõusmist oma kujundit, mida nad üleval teevad. Siis lörises see imeliku kujuga lennuk kohale

 

Priit sai veel viimased õpetussõnad oma väikest kasvu treenerilt…

Ja kõik läksid lennuki peale.

   

Nüüd oli meil pisut aega, mida sisustasime loomulikult ronimiste, kiikumiste, jooksmiste, tagumiku sügamise, suure kõhu näitamise ja lihtsalt ilus olemisega.

      

Selliste ratastel laudadega harjutatakse õhus tehtavaid kujundeid. Selle peal kõhuli lebamine annab vòimaluse olla täpselt samas asendis, mis õhus ja nii on hea harjutada, kust täpselt teisel kinni võtta.

Ja sealt nad tulevadki. Tegelikult oli terve taevas neid täis, aga liiguvad ikka vága kiiresti maa poole, nii et proovisime siis oma-arust Priitu hoolega pildile saada. Pärast selgus, et ei olnudki Priit :) Aga neid vaadata oli lahe, endal ka adreka tase tõusis, lap-lap-lap aina langesid. Kahju, et ma nii jubedasti kõrgust kardan.

 

Tundub, et oli lahe… nii hüppaja kui treener paistavad rahul olevat :)

Saime õpetust

Aga meile sadas ükspäev uksest sisse kallis sõber Priit koos oma osadeks langevarjuga. Jajah, ta on meil hull, ütlen mina, kui suur kõrgusekartja jänespüks. Aga langevarjuga hüppamine on tal suur kirg ja lõpuks leidis ta võimaluse sellega siin jälle tegelema hakata. Ja tänu sellele nägime me kah esimest korda nii lähedalt langevarju ja selle kokkupanemist.

Kõigepealt tuli kõik nöörid ilusti sirgeks harutada, et poleks mingeid pusasid ja kõik oleks kenasti õiges järjekorras. Ja üldse on kogu varju kokkupanekul õige järjekord väga tähtis.

Siis lapiti suur vari kokku ja vooliti vorstiks, suruti õhk välja ja pandi väikeseks pambuks kokku.

See pandi omakorda ranitsa külge. Pildil on see must osa põhivari, üleval on varuvari koos avamisautomaadiga. Nüüd selga ja minek!

 

Peremees ise ka oma varjuga.

Miks me siia ilma sünnime

Tjah. Kes poleks sama küsimuse kallal juurelnud. Kes seda vastust nii täpselt teabki. Lihtsalt sünnime ja kõik. Edasi püüab igaüks, nii hästi kui oskab, oma elulõnga veeretada. Õnnelikud on need, kes sel teel omale piisavalt väljundit leiavad, saavad teha midagi, mis hingele hea tundub.

Vähemalt lapsed on sellest koormast vabastatud. Nemad lihtsalt ongi, päev päeva järel mängivad oma mänge, jooksevad oma jookse ja kui üldse muretsevad, siis ainult pisitillukese.

Lapsed on prioriteet

Leidsin lehest järjekordse üllatuse – linn on loonud lastele võimaluse võtta ühendust ñn. koduõpetajaga, kes aitab koolitöödega hakkama saada. Kuskile minema ei pea, istud kodus arvuti taga ja arendad on-line vestlust. Ja see kõik on tasuta. Väga mugav.

Tahtsin veel tiba lasteaiast rääkida. Saan aina kiitvaid sõnu öelda… rühmad on väiksed võrreldes Eestiga (pole veel näinud 10 lastki korraga) ja õpetajaid on kaks. Pidevalt tegeletakse lastega aktiivselt; mängud, laulud, tantsimine, joonistamine, klotsidega mängimine jnejne. õues jooksumängud, näomaalingud, veesulistused, liivakastis mängimine, ronimised, rattaga sõitmine  ja mängumajades mängimine. Ruumid on väga värvikirevad, seinad on laste joonistusi täis, juba koridoris on kõik seinad pilte täis, isegi lagedest ripuvad alla. Mööblit tõstetakse tihti ümber, lapsed käivad palju ka teistes ruumides mängimas. Tegin poisi rühma toast pilte ka, seekord on ruum siis selline. Kahjuks õuest ei saanud pilte, sest see oli lapsi täis ja nad ei taha, et võõraid lapsi pildi peale jááks.

Õpetajatel on pikad tööpäevad, 8-10 tunni vahel, kui rühma lapsed on kõik koju läinud, siis õpetaja ei tohi koju minna enne kella 6 kui tööpäev lõpeb, istubki siis üksi seal (sest äkki tahab keegi lapsevanem, kes oma lapsele lasteaeda otsib, vaatama tulla), enne minekut peavad õpetajad veel ruumid ära koristama ja õuest mänguasjad, rattad ja igasugu lahtised pudinad ära korjama, et need siis hommikul jälle välja laotada. Ja palka saavad vähe, pidavat isegi vähem saama kui koristajad. Kõigele vaatamata kui majja sisened, siis igaüks, keda näed, teretab sind naeratusega, küsib kuidas läheb, mõni kommenteerib, kuidas Robin tegi seda või toda (suure saladuskatte all sain paar päeva tagasi teada, et meite poiss pidi kõigi suur lemmik olema). Vahel näen küll, kuidas nad õhtuks on hirmus vásinud olekuga, aga naeratada jaksavad ikka. Mnjaa. Müts maha!

Aga kodus mängitakse nii hoopis.

Aga Kai tuli paar nädalat tagasi koju ja teatas, et ta läheb kooli koori laulma. Käisin juba ka kontserdil, oli selline pisike reede hommikune üritus. Pildid on kaunis viletsakesed, sest ega mul poisiga polnud võimalik lähemale minna. Kai seisab esimeses reas mikri taga (kleidiga)

Kui kokkamiseks läheb, siis nüüd on mul 2 väikest abilist.  Proovisime nussa shokolaadikreemi pärmitaigna sisse ja oli väga hea tegelt.

Lapsed venivad aina pikemaks ja pikemaks :)

Järgmine üllitis

Lubage esitleda meie viimase aia lemmikut

KAMA! Eestlase jonn on ikka võimas – kui peti leidsime poest üles, siis tuleb kama ka saada… otsisime aga üles, mis viljad sinna kokku käima peavad ja vut-vut poodi terade järele. Keetsime, kuivatasime, röstisime ja jahvatasime ja päris sarnane sai. Järjekordselt imestasin, kuidas häda härja kaevu ajab ja kaevus on lõpuks päris hea vesi.

Järgmiseks võtame kaljategemise ette :)

Meil on siin üks pere, kellele meie kokanduslikud katsetused väga maitsevad. Náiteks ei ole ma siin selliseid kaneelisaiu náinud, nagu Eestis müüakse, seega ei tea kohalikud ka esmapilgul arvata, mis saiadega tegu. Aga kui maitsevad, siis aina ahhetavad. Pontsikud on siin teistsugused, üldsegi mitte nii pehmed ja mõnusad. Viimati viisin neile leiba proovida, siis viilud aina kadusid viuh ja viuh. Eks paistab, mis näo nad kalja peale teevad :D

Aga muidu oleme nüüd terved jälle. Vahepeal oli poisil köha, neiul kõrvavalu, minul nohu ja Roland nagu ikka, terve kui purikas. Kai läheb esmaspäeval kooli jälle, viimane semester enne suvevaheaega ja mina ka õpin hoolega, eksamid on 12-15 oktoober juba. Siis on ka vaheaeg ja puhkus enne viimast semestrit.

Ilusat sügist teisele poole maakera!

Kõik on jälle endine

Nagu lubati, siis ilmaolud on jälle endised. Loodetavasti ei tule sellist tolmutormi nüüd jälle kaua-kaua.