Lubage esitleda meie viimase aia lemmikut
KAMA! Eestlase jonn on ikka võimas – kui peti leidsime poest üles, siis tuleb kama ka saada… otsisime aga üles, mis viljad sinna kokku käima peavad ja vut-vut poodi terade järele. Keetsime, kuivatasime, röstisime ja jahvatasime ja päris sarnane sai. Järjekordselt imestasin, kuidas häda härja kaevu ajab ja kaevus on lõpuks päris hea vesi.
Järgmiseks võtame kaljategemise ette :)
Meil on siin üks pere, kellele meie kokanduslikud katsetused väga maitsevad. Náiteks ei ole ma siin selliseid kaneelisaiu náinud, nagu Eestis müüakse, seega ei tea kohalikud ka esmapilgul arvata, mis saiadega tegu. Aga kui maitsevad, siis aina ahhetavad. Pontsikud on siin teistsugused, üldsegi mitte nii pehmed ja mõnusad. Viimati viisin neile leiba proovida, siis viilud aina kadusid viuh ja viuh. Eks paistab, mis näo nad kalja peale teevad :D
Aga muidu oleme nüüd terved jälle. Vahepeal oli poisil köha, neiul kõrvavalu, minul nohu ja Roland nagu ikka, terve kui purikas. Kai läheb esmaspäeval kooli jälle, viimane semester enne suvevaheaega ja mina ka õpin hoolega, eksamid on 12-15 oktoober juba. Siis on ka vaheaeg ja puhkus enne viimast semestrit.
Ilusat sügist teisele poole maakera!
2 kommentaari:
kui nii edasi, siis ei tule koduigatsustki varsti enam - või kuidas. olete nüüd päris täiesti harjunud? peagi menüüs enam vahet pole ;)
:) Ausalt öeldes, kodu igatsust pole nagu täheldanudki, koduseid tahaks aga küll näha ja mida aeg edasi, seda rohkem. Harjunud oleme jah, tuttav toit aitab sellele ikka suuresti kaasa.
Postita kommentaar