Eesti IT on väga tasemel

Sain oma suured tööd kaelast, nüüd ootan eksameid ja siis peaks plaani järgi puhkus olema. Selles mõttes on see koolis käimine väga õpetlik, et õpid oma võimeid tundma ehk siis rakendad  tudengi-sündroomi hoolega. Ainult, et seekord otsustasin natuke targem tudeng olla ja mitte jätta asju päris viimasele minutile. Karistada sain kuhjaga…

Nagu ka Eestis, nii ka siin, õppeaine läbimiseks tuleb semestri jooksul mingi iseseisev üllitis kokku soperdada ja lõpus ka eksam või arvestus sooritada. Vahe on selles, et Eestis on 2 semestrit aastas, siin 3 ja kui on soovi, siis võib suve-semestril ka veel õppida. Iga semester peab läbima vähemalt 3 ainet. Teistsugune on ka siinne korraldus ühe õppeaine koostamisel. Näiliselt tõõtab ühe õppeaine kallal terve meeskond, üks õppejõud loeb loengut (mõnikord ka 2 samaaegselt erinevates ruumides), teine annab praktilisi tunde (kui tudengeid on väga palju, siis jagatakse nad eraldi väiksematesse gruppidesse ja igal grupil on omakorda erinev õppejõud, sest praktika-tunnid toimuvad samal ajal erinevates audikates), aga ka õppematerjali slaidide koostamiseks on eraldi inimene ja siis veel eraldi inimene, kes koostab praktika tundide slaide (mõnikord näidatakse meile vastuseid slaididena ka) ja seda meeskonda peaks juhtima kursuse koordinaator. Tema peaks olema seega too inimene, kes oskab igasugu küsimustele vastata kursuse korralduse ja kodutöö reeglite kohta jne. Kahjuks olen kogenud, et see meeskond omavahel üldse asju ei kooskõlasta, õppejõud tihti ei nõustu slaididel esitatuga (mis näitab, et nad ei vaevu seda isegi enne loengut läbi lugema).

Seekord on ühe ainega ikka päris pahasti. Ma ütleks lausa, et koordinaatoril ei ole aimugi, mida ta teeb, kogu korraldus on läbi mõtlemata.

Esiteks on meil 2 õppejõudu, kes loengut loevad ja mul õnnestus sattuda tolle juurde, kes on väga noor, õpetatavas valdkonnas ilma reaalse elu kogemusteta, ka ilma kogemusteta loengut pidada, sest see on tal elus esimene ja kõige hullem – ta ei tunne ka ainet, mida meile õpetama peaks. Igas loengus sama asi – räágib midagi, siis keegi tudengitest ütleb, et see asi on ikka teistmoodi, siis ta kuulab, naeratab ja on nõus. Kaasa rääkida ei oska. Praktilistes tundides ei ole tal õrna aimugi, kuidas ülesandeid lahendama peaks, keegi tudengitest peab hüüdma talle valemi, numbrid oskab ta lausa ise valemisse asendada ja vastuse peame ka ütlema talle. siis ta vaatab oma eriti tarkadest paberitest järele, kas see on õige. Kui ei ole õige, siis ta ei tea, kus on viga tehtud, vaid ütleb, et ta vaatab pärast kuskilt järele, mis valesti ja pärast ütleb meile. Siiani ta meile öeldnud ei ole :D Nii et sellistes tingimustes on ikka ilgelt raske omandada teadmisi ainest, millest sul eelnevalt mitte mingisuguseid teadmisi ei ole ja õppejõudu ka nagu tõsiselt võtta ei saa.

Kodutöödega ei ole meil paremini läinud. Esiteks tuli keset semestrit on-line test sooritada. Valikvastustega 20 küsimust, millele vastamiseks aega 30 minutit, kaasatud olid nii teooria küsimused kui ka praktist lahendust vajavad ülesanded ja seda raamatu neljast peatükist lähtudes. Testi saab teha ainult 1 kord ja kõikidele tudengitele ikka erinevad küsimused loomulikult. Testi võis sooritada ükskõik mis ajal ühe nädala jooksul. No me mõtlesime enda arvates kole loogiliselt, et kui ikka 1,5 minutit küsimusele vastamiseks on, siis ei saa nad liiga rasked olla. Vale! Enne testi oli õppejõududele antud näidis-test, mida praktikatunnis siis vaatasime ja lahendada proovisime. Küsimused olid nii keerulised, et poole tunni jooksul oli jõudnud neli vastust leida!!! Mis siis ikka, mõtlesin, et teen selle testi kohe ära ja ei hakka midagi venitama. Tormasin arvuti taha, küsimustele vastatud ja “saada” ja vastuseks tuleb ERROR!!! Et võta ühendust administraatoriga ja rohkem ei midagi. Testi ära ei saadetud muidugi. Tuli ITipoiss ja trükkis ise kõik välja, kust oli lausa náha, et on viga tulnud, kõik tõestus olemas. Viisin siis õppejõule, rääkisin mure ära, et pole minu süü jne. Ta lubas ära parandada. Selgus, et ma polnud ainuke, oli veel vast kümmekond “Õnnelikku” sama murega. Inimesed saatsid küsimusi kursuse koordinaatorile, et kuidas edasi toimida. Ei mingit vastust.

Lõpuks meie suur juht ehk kursuse koordinaator otsustas, et kõigile antakse uus võimalus testi korrata, ainult et seekord võib vastata tund aega ja et viimane tulemus loeb. Kuna õppejõud oli lubanud minu testi ära parandada, siis ma keskendusin muudele ainetele, mille kodutööde tähtajad olid ka kohe kukkumas ja mida ma polnud eriti teinud, sest õppisin selleks testiks. Ma ei teinud testi uuesti. Arvasin, et olen juba teinud, nende viga, et süsteem ei töötand, õppejõud parandab ära ja kõik on hásti. Vale!!!

Test jäi sooritamata ja aeg kukkus, enam ei olnud seda võimalik teha ka. Siis sain õppejõult teada, et ülikooli poliitika ei luba õppejõududel tudengite töid parandada (nii et selle jaoks on ka veel omaette inimene!) Tore teada eksju, aga miks ma sellest alles 2 nädalat peale seda kuulen kui ma testi ta kätte andsin!! Oi ma olin vihane. Aga mitte see ei ajendanud mind siin viha välja laskma :D Siis räákisin mitme inimesega, et mida ma siis teha saan, et oma tulemus kirja saada ikkagi. Suhtumine oli umbes selline, et nagunii püüdsid petta kuidagi ja et see error oli sinu viga, mitte meie. Lõpuks suutsin selgeks teha, et ma olen siin “good cop”, seega edastati mu test nüüd kursuse koordinaatorile. Sealt tuli vastus, et nemad seda ei aktsepteeri ja sorry, me ei saa aidata. (absoluutselt arusaamatu otsus, seal ei olnud mitte mingisugust võimalust, et ma oleks saanud kuidagi petta). Ahah. Ma siis mõtlesin oma järgmist sammu kui postkasti potsatas uus kiri, et nad on niiiiiii toredad ja annavad kõigile, kes veateate said uue võimaluse. Et täpselt reedel, kell 10 hommikul saadetakse test meile meilile ja aega on 1 tund, täidame ära ja saadame tagasi. Kõik testid, mis jõuavad kohale peale 11.05 jäávad hindamata. Oi kui õnnelikud me siis pidime olema, kriminaalid, nagu me oleme.

Kahjuks sattus see uus aeg olema päeval kui poja kodus on. Ime kombel suutsin testi omale päev varemaks kaubelda. Ja siin ma siis nüüd istusin, hommikul kell 10, liiter kohvi sees, sest lisaks sellele testile oli vaja ära lõpetada 2 kodutööd teisipáevaks ja tänaseks ja ega ma siis ei máletanud enam midagi, pidin uuesti testiks õppima ka veel.

No ja kell on juba 10 minutit 10 läbi ja mitte midagi! Kirjutasin siis väga viisakalt, et tahaks hullult teha juba, aga ei ole noh. Vastuse sain siis suurte táhtedega, et juba 10 minutit tagasi saadeti mulle! No ma siis vastasin, et aga mul ei ole, mida ma siis nüüd teen??? Siis saadeti mulle uuesti. Vastasin ära, saatsin tagasi, ja siis alles nágin, et ta oligi mulle kirja teele pannud kell 10, aga nende serverist oli see väljunud 25 minutit hiljem!!! Ja mind koheldi nagu sajandi suurimat valetajat. Muidugi ei saanud ma mingit vastust, et kas mu test ka kohale jõudis, samamoodi ei julge ma küsida, millal ma tulemuse teada saan ja üldsegi olen nii solvunud, et tahaks talle jalaga munadesse virutada.

No ja lisaks sellele testile tuli veel mingi kodutöö ka teha, millega olid jállegi suured probleemid. Kohe náha, et keegi ei ole isegi proovinud seda kraami läbi lahendada, isegi õppjõud ütles selge sõnaga välja, et jah, seda ei olegi vága võimalik lahendada, aga te mõelge puuduvad asjad välja. Nojah, selline kasulik nõuanne edaspidiseks eluks :D Ja samamoodi, elektrooniliselt seda esitada ei ole võimalik ehk siis tehnilised probleemid taaskord. Kas on siis liiga palju küsitud, et koordinaator oleks suuteline aru saama, mis võimalused koolil on ja vastavalt sellele meile nõudmisi esitada.

Vot selline kurb lugu siis tänaseks. Tunnen kaasa, et nii pikk ja igav lugemine oli, minu lugupidamine, kui keegi läbi ka viitsis lugeda :D IT on siin maal Eestiga võrreldes ikka lapsekingades ma ütleks. Selle kooli süsteemiga üks pidev jama ongi ainult, küll ei avane siin üks küll teine asi ja kuhu iganes sa sealt lehelt minna tahad, tuleb alati uuesti sisse logida ja see on nii tüütu, et kasutan nii vähe kui võimalik.

Aga hea asi on see, et meil on KEEFIR (Roland väidab, et pigem pett)!!! Tegin omale paar juustuleiba ja luristasin seda peale ja tuju läks kohe paremaks :)