Kai

Õpetaja eelmise kooliaasta lõpul ütles, et Kai on helge peaga tüdruk ja saime jälle sellele ka kinnitust. Selle õppeaasta algusest on ta väga palju lugema hakanud, aga kodust lugemist saavad nad koolist kaasa tasemete järgi. Eks uuel õpetajal ei ole olnud veel aega kõiki lapsi üle kuulata ja nii siis tekkiski väike probleem, et Kai tundis raamatud liiga titekad olevat. Rääkisime õpetajaga ka, sest ma ei taha, et tal see suur lugemisõhin kaotsi läheks. Selle peale kuulas õpetaja ta ekstra üle ja tõstis kohe 2 taset kõrgemale. Nüüd on ta samal tasemel oma sõbrannaga, kes on sündinud Ameerikas ja kooli alustanud siin, nii et võiks ju eeldada, et tema tase peaks ikka kõrgem olema kui Kail 1 aastaga... Siit siis tõestus, et on ikka helge peaga küll :)

Teine asi, mis on viimasel ajal kohe eriti avalduma hakanud, on tema joonistamisstiil. Tundub, et ta on läbi minu pärinud vanaisa joonistamisoskuse, sest just samamoodi võib ta alustada joonistamist mingist (minu jaoks) suvalisest täpist või joonest ja lõpetada super hea pildiga. Eks siin vahel olen ka kiita saanud, et pidavat hea käsi olema jne, aga see, kuidas Kai detaile märkab, on minu jaoks fenomenaalne. Ausalt ka, mina nii ei oska. Ja ruumiliselt joonistab viis pluss, tal on kohe olemas see taju, kuidas asjad erineva nurga alt peavad paistma, aina vaatan ja imestan ja hoian muudkui pöialt, et ükskord tekiks meil piisavalt võimalusi, et ta oma annet arendada saaks.

Ja siis veel kolmas uudis :D Nad olevat koolis otsustanud 11 tüdrukuga, et teevad bándi! See ei tundu neile muret valmistavad, et keegi neist tegelikult ju suurt muusikat ei ole õppinud, ei tea nad noodist veel midagi ega oska ka pilli mängida. Muudkui aga pidavat ise laule välja mõtlema hakkama ja kõigile on oma rollid selged. Ainuke suur probleem on hoopis, et kuidas küll kogu see tüdrukutekamp kokku saada, et siis edaspidist tegevuskava planeerida. No lubasid siis koolis enne tunde seda teha, eks siis õhtul uurin, et kas peale tema keegi teine ka veel kohale läks :D Vahva on vaadata, kuidas laste jaoks on kõik võimalik, need oleme meie suured inimesed, kes endale kohe igasugu takistusi ette hakkavad kujutama ja isegi ei proovi (seda võib ka reaalsustajuks nimetada muidugi).