Asjade käik

Nagu ma arvatavasti juba enne kirjutanud olen, siis hakkab meie praegune viisa otsa saama. Selleks et uus viisaavaldus sisse anda, tuleb lasta mu siinne haridus Austraalia Raamatupidajate ühingu poolt ära hinnata. Kohe seletan milleks.

Loomulikult ei ole Austraalia huvitatud, et iga suvaline siia elama lasta, vaid et ikka võimalikult targad ja tublid tuleks ja töötaks hoolega (keegi peab ju kohalikele neid mõnusaid tööturahasid ja muid riigitoetusi välja teenima! :D). Riik on andnud välja nimekirja ametitest, mille esindajatest on riigis parasjagu puudus ja seda nimekirja muudetakse vastavalt vajadusele (siiani on see toimunud igal aastal). Selleks et Austraalia sinust huvitatud oleks, peab sul olema piisavalt töökogemust tolles nimekirjas oleval ametilkohal või siis haridus, mis vastab riigi poolt seatud kindlatele tingimustele. Nagu näiteks minimaalne õppeaeg, mille jooksul õppekava võib läbida, samuti minimaalne õppeainete arv ja ka sisu.

Eks migreerumine on siin ikka väga suur rahategemine ja koolid on vágagi huvitatud, et nende õppekavad migreerumiseks vajalikele tingimustele vastaks. Nii on siis riigil taas nimekiri kõikidest õppekavadest, mis tigimustele vastavad. Tähtis on kõikidest ettekirjutustest täpselt kinni pidada, kaasaarvatud õppeaeg… Kui läbida õppekava kiiremini kui minimaalselt riigi poolt ette kirjutatud (sest sa näiteks oled maru tubli ja õpid ka suvevaheajal), siis teatud viisatüüpidest pole mõtet unistada. Jube keeruline masinavärk on see viisandus siin jah.

Me sattusime siia tegelikult just suvevaheaja alguseks, loomulikult ei kavatsenud ma ju nina nokkima jääda, vaid asusin kohe õppima. Järgmise aasta suvevaheajal aga pidin sunniviisiliselt suvevaheaja võtma, et mitte liiga usinalt kooli lõpetada, sest sel juhul oleksin lõpetanud 1 kuu liiga kiiresti ja oleks edaspidised võimalusd ära lörtsinud. Jah, tinigmused on kohati väga imelikud. Ju see on jälle hea viis tudengile töötamiseks aega anda ja järgmiste semestrite jaoks raha koguda. Meie puhul kahjuks osutus see suvevaheaeg hoopis õuduseks kuubis, sest mul ei õnnestunud tööd leida ja kõik säástud olid otsas. Nii lasteaed kui kool on hirmkallis, mõlemat me endale lubada ei saanud. Loomulikult pidi Kai koolis käima, mina jäin poisiga koju. Paha lugu oli see, et ainult Rolandi palgaga ots otsaga kokku tulla oli oi kui raske, koolide rahad ka kokku korjata - täiesti võimatu. Lõpuks leidusid siiski need võrratult head inimesed, kes uskusid, et me sellest jamast välja rabeleme ja laenasid raha, et saaksin kooli ära lõpetada. Nüüd on kool läbi ja on olemas ka töókoht. Kahju, et ei ole täiskohaga töö, sest iga dollar on meile väga vajalik, aga olen õnnelik, et omandan ju seda kohalikku töökogemust, mida siin kõik kuulutused küsivad. Pean häbelikult tunnistama, et olen meie üle ikka väga väga uhke – vaatamata kõigile raskustele ja hirmudele püüame end ikka jalgele sundida ja edasi pressida. Peaasi, et kannatust ja meelejõudu jätkuks, pikk tee on veel ees. Ja ikka tänaks neid kalleid inimesi, kes meile kogu selle aja jooksul on toeks olnud, hea sõna poetanud ja kaasa elanud.

Oi, nüüd läks heietamiseks. Viisajutu juurde tagasi pöördudes… Kuna meil praegune viisa lõpeb paari nädala pärast, siis me ei tahtnud vene ruletti mángida ja oodata, et ehk jõuab hariduse hinnang ikka viimaseks minutiks kohale. Õige viisa asemel tuleb siis valida praegu üks teine. See on nn. Koolilõpu viisa, mis on ette nähtud töökogemuse saamiseks pooleteise aasta jooksul. Selle viisa tüübi puhul piisab sellest, et me oleme oma hariduspaberi hindamisele saatnud ja ei ole oluline, et vastus käes oleks.

Tegime just online avalduse ja saatsime ära ja oh üllatust! (mis ei olegi nii hirmus suur üllatus siinset IT-d silmas pidades), arvuti jäigi asja saatma ja siis saime veateate ka veel otsa. Lõpuks siis avastasime, et raha on arve pealt ära võetud, aga mingit kinnitust me ei saanud, et avaldus ka kátte on saadud. Eks kui raha võeti, siis läks avaldus ikka läbi, ainult et nüüd tuleb jälle ekstra kuskile migra-ametisse kohale ronida ja mingi number või kood saada, millega saab edaspidi avalduse käiku jälgida. Samuti ei saa me ilma selle numbrita dokumente üles laadida. Nii et halleluuja!

Ja lõpuks ongi vist nii, nagu mitmed teisedki rääkinud… et kui elamisluba käes, siis oled kogu sellest võitlusest nii läbi, et ei jaksa rõõmugi tunda :D