Permission to use

Palun ära kasuta selle blogi sisu ja pilte omanikult küsimata.
Please do not use the content and pictures of this blog without permisson of the owners.

kolmapäev, 28. september 2011

Vestlus pojaga

Vaatame ilusti koos Toy Story multikat ja kauboi Woody otsib parasjagu oma kauboi-kaabut. Robin räágib: Woody is looking for a hat. Ma vastu, et jajah, otsib oma mütsi. Nii me siis korrutasime kumbki oma joru. Hea küll, pojake mõtles, et mis sest vanainimesest ikka oodata, et las siis ajab oma joru ja jättis korrutamise járele. Edasi siis emme ütleb ees, et náe hüppab ja jookseb ja lendab jne mis iganes multikas toimub ja Robin proovib järele öelda. Järgmine hetk suutis Woody oma kaabu üles leida ja Robin läheb alati selle peale kole elevile: Woody has a hat! Ma jälle kommenteerin, et jah, õige, Woody-l on nüüd müts peas. Hakkab jälle sama mängi pihta, et Robin korrutab inglise keeles ja emme eesti keeles. Lõpuks viskab poisil üle ja käratab: I’ll show ya!!! Läheb nagi juurde, nõuab oma mütsi, paneb selle pähe ja teatab õpetlikult: Emme! Woody has hat!! ja näitab näpuga oma mütsi peale! Vot niimoodi läheb meil see eesti keele õppimine siin.

Teine igapäevane náide: Apple juice please. Õunamahla palun. Siis puterdab seda kole keerulist sõna ja lõpuks käratab jälle, et apple juice please!! Liiga keeruline on see eesti keel Smile Õnneks enamasti ikka viitsib järele korrutada. Kummaline, et kommi sõna sai kohe esimese korraga selgeks Open-mouthed smile No ja siis on mõned toredad lihtsad sõnad ka ju eesti keeles olemas ja need on kõik ilusti selged, nagu náiteks kaka ja pepu ja lollakas Open-mouthed smile

esmaspäev, 19. september 2011

Robini hull temp

Täna saime ühe jubedamatest ehmatustest, mida loodetavasti ei tule enam tulevikus läbi teha. Olgu kohe öeldud, et te ei hakkaks nüüd muretsema - kõik lõppes väga õnnelikult, emme-issi lihtsalt kaotasid suurel hulgal närvirakke.

Meil on täna hásti palav ilm ja mõtlesime, et lähme välja hiljem, kui enam nii hirmus palav ei ole. Olime parasjagu koristamishoos – Roland teisel korrusel ja mina alumisel. Käisin vahepeal väljas taimi kastmas ja Robin tuli ka korraks batuudile hüppama. Ega ta tavaliselt seal pikalt viitsi hüpata, enamasti minuti pärast leiab mingi muu tegevuse. Ei, ei, ta ei kukkunud, ütlen ruttu, et te ei muretseks.

Tulin siis korra tuppa ja minuti pärast ta tuligi sisse. Eks ma toimetasin köögis ja olin kindel, et poiss läks ülemisele korrusele. No teada värk ju, kui koristatakse, siis tuleb igasugu huvitavaid mänguasju välja ja ma mõtlesin, et ta on seal avastamas koos Rolandiga.

No siis ma ei teagi miks, aga 5-10 minuti pärast viskasin ikka pilgu õue, et ega ta ikkagi hüppama ei läinud uuesti. Siis ikka tuleb silm peal hoida ju ja müts ka vaja pähe panna kui päikese käes olla eks. Ei hüpanud. Läksin vaatama, et kas on ikka üleval. Ei olnud!! No siis läks maja läbiotsimiseks, hüüdsime ja otsisime kõikvõimalikud kohad läbi, et kui on kuskile vahele kinni jäänud ja me ei kuule, kui ta vastab või midagi sellist. Uksed olid lukus ja nii ta veel peitust mängida ei oska, et vastu ei hõikaks kui teda kutsud. Oi oi oi, otsisime maja 3 korda otsast otsani läbi, ei midagi. Ainuke võimalus oligi, et ronis üle aia!! Aga aed on meil 2m kõrgune!!

ronija

No eks siis panime padavai õue otsima. Me käime tavaliselt igal nädalavahetusel Kai kooliaias mänguplatsil ja sinna me siis Kaiga kohe tormasime. Roland läks teisele poole. Paanika ja halvav hirm põues, aju hakkab ju kohe igasugu jubedaid ideid genereerima. õnneks nägime kohe varsti politseiautot. Ma esialgu suutsin ainult mõelda, et milline ime, et nad siin on, et ma lähen kohe küsin abi. No ja siis jõudis kohale miks nad siin on – Jumal olgu tänatud, üks naisterahvas oli poisi rajalt maha võtnud ja politsei välja kutsunud. Saime selle pisikese rännumehe siis kätte, täiesti tervelt. Oli vist ise ka kergelt ehmunud kogu selle olukorra peale. Eriti hull, et ta oli ennast enne üle aia ronimist paljaks koorinud ja niimoodi ta siis porgandpaljalt oligi 100 sees ja kurvid sirged kihutanud mänguplatsi poole. Tee peale jääb 2 korda autotee ületamist, imede ime, et autot ei tulnud või et see naisterahvas ta nii kiiresti kátte sai, ta oleks esimese 10-15 minuti jooksul päikesepõletuse ja lõpuks kuumarabanduse võinud saada. Ja muudest asjadest ma ei taha isegi mõelda. Oli ta siis rätiku sisse keeratud päikese kaitseks ja koju jõudes jõi nagu pisike hobune. Lapsed olid esimese poole tunni jooksul ok, a me oleme siin kahekesi pehmed nagu keedupekk.

Loodan, et mitte kellelgi ei tule sellist asja läbi elada!!! Lihtsalt uskumatu, kui leidlikud need väikesed inimesehakatised on.

hyppamas

Siin ta nüüd hüppab, enne oli batuut aia äáres, eks ta sedasi siis kuidagi end üle vingerdaski. Tavaliselt hoiame ju silma peal, aga seekord ta oli kingad jalga pannud ja vaikselt välja hiilinud ja mina ohmu mõtlesin, et laps mängib oma toas! Tal on planeerimise peale nutti, oleme ennegi seda imestanud kui kannatlikult ta suudab oodata seda õiget hetke kui keegi ei näe. Näiteks kui keelad tal kuskile minna, siis ta istub rahulikult maha ja hetkel kui sa kõrvale vaatad nihkub cm haaval edasi!! Või siis paneb ukse kinni ja seletab, et ta tahab magada või lugeda ja et sa tegele rahulikult oma asjadega…

kolmapäev, 14. september 2011

Ma olen nohik!

Just just Riina, olen sinuga väga nõus selle "suuga suure linna tegemisest" :) Arvatavasti peaks ma neilt tunde võtma, oskaks oma olemasolevaid oskusi-kogemusi ja tugevaid omadusi paremini välja reklaamida :)
Täna kuulasime pool päeva anatoomia ja füsioloogia loengut. Oi, ma kartsin, et 6 tundi järjest on sedasorti tarkust liiga palju korraga kuulata. Pealegi olin eelneval kahel päeval kuulnud hirmu ja õudusjutte teistelt tudengitelt, kes tolle aine juba läbinud olid. Seda enam, et viimati sai inimkeha õpitud ju keskkooli anatoomia tunnis, mis juba tol ajal tundus meeletult huvitava maailmana.
Ees ootas suur üllatus!! Lektor on võrratult hea ja minu meelest oskab kõike äármiselt lihtsalt selgitada. Kogu see 6 tundi läks nigu niuhtigi ja oleks võinud seal edasigi kuulata. Jah, tundub, et keemilised protsessid inimkehas ja raku/kudede ehitus jnejnejne on endiselt minu jaoks nii põnev, et ma lihtsalt neelasin kogu õppejõu poolt jagatud teadmist. Inimkeha on ju meeletult keeruline masin, kus iga pisemgi detail on vajalik ja see, kuidas meie keha funktsioneerib on lihtsalt geniaalne!!
Siis ühe pausi ajal sattusin pealt kuulama minu ees istuvate neidude kõnelust... nende jaoks olevat kõik jálle väga keeruline ja arusaamatu ja nad ei paistnud sugugi õnnelikud, et peavad selle aine läbima! Vot sulle siis! Tuleb välja, et ma üks paras nohik olen :) Eks me kõik oleme ju erinevate huvidega, olen isegi ju palju aineid läbinud ilma suurema huvita - eks siis teedki omale minimaalselt vajaliku osa selgeks, et normaalse tulemusega läbi vedada. Tore, et seekord nii ei ole :) Kuigi need ladinakeelsed nimetused on päris jubedad jah.
Nii, et Riina ja Tiiu, tulge aga tulge, ma võin teile massaazi ajal rääkida, kui kavalalt meie organism on kahandatud ja kas ja kuidas kreemid/shampoonid jm tegelikult mõjuvad või ei mõju ;)

esmaspäev, 12. september 2011

Super kogemus

Olen juba aastaid unistanud massazi õppimisest. Kahjuks aga on see tee rahapuuduse või ajapuuduse tõttu alati edasi lükkunud. Kuna nüüd läheb uue töökoha leidmisega nagunii aega, siis seekord teen oma unistuse teoks. Suurimad tänud kallile mehele toetuse ja utsitamise eest, ma ise oleks arvatavasti seda asja jälle edasi lükanud paremat ja sobivamat aega ootama. Tema aga ütles, et nüüd ongi täpselt see õige aeg, et äkki sellepärast kogu see situatsioon tekkiski, et ma julguse kokku võtaks ja teeks selle sammu oma unistuse suunas.

Uurisin kibekiirelt koolide kohta ja tuleb välja, et meil siitsamast 10 miinutilise sõidu kaugusel ongi massaazikool! Õppetöö algas juba eelmisel nädalal, aga nad olid nõus mu ikka kampa võtma ja täna hommikul oli minu esimene lõdvestava massazi tund. Leidsin klassi ilusti üles ja astusin sisse, kõik istusid ilusti laudade taga ja kuulasid õppejõudu, aga oota oota – laudadeks on ju massaazilauad!!! No ma siis imestasin, et tohhoo tonti, et noh, äge disanielement küll, aga pehme peal ju vilets kirjutada. Hahaa, no nüüd te kindlasti irvitate jobu üle Smile  Pärast 5-10 minutilist eelmise tunni kokkuvõtet siis öeldi, et hea küll, hakkame siis pihta, et särgid maha ja lauale SmileSmile No mul oli küll, et midaaaaa?! Et kohe niimoodi esimesest raksust?!

Ja niimoodi ma siis masseerisingi terve tunni seal oma kaaskannatajat, kes oli asja üle kaunis rõõmus ja ütles, et jááb kohe magama, et nii hea on. õpetaja näitas ette ja siis kõik tegime járgi ja õpetaja käis ringi ja kontrollis, et saime ikka aru kõigest. Siis vahetasime kohad ja sain ise massaazi. Pärast olin nii äksis, et jagasin vist tund aega Rolandile telefoni otsas oma võrratut kogemust.

Homme on ravimassaazi tund – see peaks siis lõdvestavast toimest kaugemale minema sügavamatesse kihtidesse ja musklikiududesse Smile with tongue out Eks ma saan siis homme teada. Tulge massaazi!!

massage_hands

esmaspäev, 5. september 2011

Maikrosoft

Tere :)
Meil siin isalõvi käis oma kauaoodatud Microsofti suurel foorumil või seminaril või mis iganes see ka oli :) Inimesi oli osalemas veidi all 3000 ja kestis üritus 3 päeva - nagu alati targutati igasugu arvutialastel teemadel ja tundus, et päris edukalt targutati - Roland tuli tagasi silm säramas peas ja elevil nagu noor kukk. Kuna tema asutuses on vist kogu osariigi kõige suurem IT osakond, siis loomulikult ei saa samad inimesed igal aastal sellel seminaril käia. Nii ta siis irvitas, et nüüd tuleb kiirelt uus koht otsida, et saaks järgmine aasta jálle minna. Vahva on ka veel see, et vaatamata sellele, et Queensland on ju suur osariik (ja see üritus oli lausa kogu Austraaliale), siis tuttavatest nágudest just puudust ei olnud - oli neid nii osalejate kui ka koolitajate hulgas. Nii et tundub, et oli kordaläinud üritus :) Tagasi tuli muidugi suure kotitäie nänniga, nii et lastel oli paar päeva lõbu laialt. Ühe auhinna võitis ka...