Eelmine nädal oli pojapunn esimest korda suuremate jõngerjate rühmas, ta on ju nüüd 15-kuune ometigi! Tundub, et ta ise on küll vága rahul. Sealne ruum on palju suurem ja lapsed on ju ka suuremad ja seetõttu ka huvitavamad. Enne oli ta ikka päris beebidega samas rühmas, kes ise veel käia ei osanud, paar last käputasid. Ja nüüd oli ka esimene nädal, kus poja lasteaeda minnes üldse ei nutnud ja ära tulles muidugi ka mitte. Ja nüüd ei pea me enam ise talle süüa kaasa panema, saab lasteaiast, ainult hommikutee puuvili läheb kaasa.
Siin on pilt lasteaia pikast koridorist, mida mööda minnes jäävad kahele poole rühmatubade ja ametiruumide uksed. On ikka kirev küll! Seinad on tihedalt kõiksugu pilte ja joonistusi táis .
Aga siin on uus rühmatuba uute sõpradega ja poiss ise on rohelise särgiga telgi juures. Rühmas on endiselt korraga 2 kasvatajat, kõik lapse tegevused pannakse kellaajalise täpsusega kirja ja igal õhtul kui lapsele järgi lähed, siis võid ise üle küsida/vaadata, mida täpselt su laps sõi, kui palju ja millal/kaua magas, samuti millises tujus oli ja kas meeldis kellegagi rohkem mängida.
Imearmas oli ka see, et kõik tema endised kasvatajad ju teadsid, et ta läks esimesi päevi uude rühma ja niimoodi kukkuski válja, et igaüks, keda me tol päeval lasteaias kohtasime, teadis, kuidas Robinil uues rühmas läks. Kas pole erakordne! Ja pildil on ka näha, et mustas riietuses kasvataja on parasjagu tagumise seina juures. Seal on suur stend, kus on kirjas igasugu huvitavat juttu vanematele, kui ainult tahad lugeda. Näiteks, mida lapsed täpselt seal päeva jooksul teevad, iga nädal erinevad plaanid jnejnejne. Näiteks on ka selles vanuses lastele teatrietendused. Ma tòesti ei kujuta ette, kuidas neid paigal annab hoida, aga vot teevad.
Siis näiteks kasvataja jaoks üldse eraldi lauda ja tooli istumiseks ei olegi. Näe, teine kasvataja, sinise särgiga, istub maas vasakul. Ja niimoodi käibki – istub maha lapse juurde ja vaatasid seal raamatut koos ja seletas hoolega.
Aga neiu joonistas ükspäev nii ilusa pildi, et ma kohe pildistasin seda.
Aga siia lõppu panen veel pisikese pätaka tavalised päevatoimetused. Ei láhe mööda päevagi, kui see mutukas üleni märg ei oleks – kas siis lompidest, vannist, oma väikesest basseinist või lihtsalt aiakastmisvoolikust :) Ja loomulikult käib kõik tegevus aina jooksusammul :))
Ja aitäh, emme, maksapasteedi õpetuse eest!! Nagu näha, tuli päris hea válja :)))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar