Taas kord raputasime laiskuseussi krae vahel välja ja otsustasime aktiivse nádalavahetuse kasuks. Ja tegime seda koos Priidu ja tema ülivahva seltskonnaga, kes seitsmekesi Eestist külla on tulnud. Ma olen alati öelnud, et kõike võib äärmiselt lõbusalt teha, peaasi, et on õige seltskond. Ja seltskond on tõesti super!
Ühesõnaga panime otsaga veealusesse maailma (Underwater world) Sunshine Coastil. Oh jaa, no tõesti ei kujutaks ette kui peaks päriselt ookeanis ujuma (pigem ikka sukelduma) sellise kireva seltskonna keskel. Millised suured jurakad kalad, kelle sülle võtmiseks pean mina ikka kõvasti pingutama ja millised imelikud lõustad ja tekstuurid! Võrratu on see vee-alune maailm.
Ja nüüd järgneb jälle terve rida pilte ja nagu ikka, on need klikitavad ka. Kõigepealt üks vahva veekilpkonn, nad on ikka päris pirakad vennad.
Edasi avastasime autosse ehitatud akvaariumi! Pilt ei ole just kõige parem, aga saate vähemalt ettekujutuse. Päris vahva idee!
Siis üks pildike nendest suurtest kaladest, kelle süllevõtmine on palju keerulisem kui meie armsa pontsaka mehemüraka puhul näiteks :)
Siis praegu siin nii populaarsed JALGADEGA kalad. Oleme selliseid akvaariumipoes tumedaid ka näinud. Pidi tohutult popp värk olema. Me játame vahele, kasvatame rõõmsalt oma gupisid edasi :D Need elukad siin aga kõnnivadki mööda põhja, mitte ei uju.
Siis jõudsime vahvasse ruumi, mille klaasist seinte ja lae taga ujuvad igasugu ilusad kalad. Ise aga seisad lindi peale ja ei pea mitte üks samm ise tegema, see aina sõidutab su siis läbi selle vahva veemaailma. Üks pilt siin, et saaksite aimu, milline see ruum oli (ja meie püüame tõsise näoga ujuda, aga Roland pidi loomulikult nalja jälle tegema :P)
Lindi lõpust leidsime mõned väiksed hai-isandad. Küll on ikka kuninglikud tüübid, liuglevad tähtsa näoga ringi, mingeid prügikalu ei vaatagi. See liik ei tundu üldse nii kole, hoopis ilusad läikivad ja siledad on.
Aga miks ma ütlesin, et väikesed. Aga ikka sellepärast, et sattusime korraks ka suure hai hammaste vahele…
Mnjaa, selle peale ütleks lausa “Ei kommentaari…””
Pärast läksime veel randa peesitama – Mooloolaba on koha nimi :) Einoh ega meie muidugi peesitamisest ei saa veel unistadagi, noorhärra pani kohe padinal lainetesse. Seekord meil eriti vedas, Priidu ema püüdis väikese rallimehega sammu pidada ja me saime kolmekesi koos lainetesse karglema minna.
Ja ühel hetkel tulid vetelpäästjad ja käskisid veest válja ronida ja valjuhääldist anti sama korraldus. Ja oligi nii! Eestlased rannas ja kole viisakad pealekauba, seletasid kõigile, et hai ja hai… Nali naljaks, aga hai seal kuskil ka oli, õnneks midagi ei juhtunud. Vetelpäästjad vuristasid oma paatidega mööda ookeani, arvatavasti selleks, et hai eemale peletada ja vast poole tunni pärast vahetati punane lipp jälle kollase vastu ja võis taas lainetesse hüpata. Huvitaval kombel jäi vesi siiski veel mõneks ajaks ilma lainteskarglejateta :D
Siin siis pilt sellest imelikust hetkest, kui ookean ei olegi rahvast murdu täis, vaid kõik on rannal
Õnneks noorhärrad said hai kätte just viimasel hetkel :D
Aga tänaseks otsereportaaz lõpeb. Sündmusi, mis tahavad kirja panemist veel jagub, aga tänaseks on kell paljuvõitu. Kui tervet ei jõua, siis teen poole!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar