mmmmilline lõhn ja milline maitse. Palume leivale!
Lõpuks leidsime poest rukkijahu, väga keeruline, väga keeruline. Nii nagu esialgu otsisime tikutulega mannat eksole. Aga siin seda jahu juba sõtkutakse
Näe, eestlased!! Nii kui leivad ahjust välja said, nii olid kallal :) Poiss toppis suu nii leiba täis, et ma täitsa imestasin, kuidas ta veel mäluda suutis.
Aga siin on nüüd vaiksevõitu olnud, sest ilmad on nii ilusad, päike aina sirab ja neiul ju koolivaheaeg. Oleme lihtsalt hästi palju väljas liikunud ja mängukaaslastega püüdnud trehvata. Tundub, et olen suutnud enam-vähem taastuda, väsimust ei ole üle pea ja peavalusid ka mitte. Kai ikka otsustas peale pikka vahet uuesti rata selga istuda ja uuesti proovida ja tuli válja küll. (Ta siin kukkus kunagi päris valusasti ja ei julgenudki enam). Nüüd on iga kell nõus rattaga minema ja poiss on nagunii õue-hull, eks ma siis kasutan juhust, hea vaheldus ju ka. Tuju on kohe palju parem. Järgmine nädal algab mul kool ja praegu on isegi tunne, et laske aga tulla, põrutame sellest semestrist läbi jálle. Ja veelkord – suur suur suur tänu kõigile, kes toetasid, kasvõi mõttes, oli ikka kasu küll!!
2 kommentaari:
loodetavasti maitses ikka kui üks õige eesti leib? :))
Absoluutselt! Tegelt oli täitsa tunne, et oleme Eestis leiva järel käinud ja siis siia tagasi putkanud.
Postita kommentaar