Meil on kohaliku ostukeskuse juures tsirkuse telk püsti pandud, näeb välja samasugune, kui siiani náinud oleme. Seest ka sama, keskel lava ja inimesed istuvad ümber.
Tahtsime proovida, et kas selle väikese mudilasega on vòimalik sellisel üritusel käia. Nooh, nii kaua, kuni popkorn kätte jagati ja suu matsus, oli päris rahulikult süles :)
Aga kui punu täis sai, siis oli vaja minna treppidele kaloreid kulutama. Ja teiste popkorni napsama. Muidugi praeguses vanuses selle napsamisega probleeme pole, kõik jagavad ise suure rõõmuga. Lõpuks siis hoopis said issiga kokkuleppele, et kui issi natuke eemal kogu shõu seisis, siis oli nõus süles olema.
Tsirkus ise… Nimeks Lennon Bros Circus ja ütles, et 115 aastat vana juba. Vanim Austraalias. Paar pilti jõudsime teha, siis teatati valjuhääldist, et mitte üks plõks ei tohi keegi teha. Kahju muidugi.
Kaile meeldis vága, meie jälle ei jõudnud ära imestada, kuidas artistid nii palju vigu suudavad teha. Sellist asja ma polnud kunagi varem näinud, et tsirkuses inimesed ei saa hakkama oma trikkidega, aga seda ikka juhtus seal. Ja loomi oli hästi vähe – lõvid ja paar hobust. Etteaste lõvidega oli hästi pikk ja veniv, lõvid loivasid üles poodiumitele ja siis loivasid paar korda üle mingi “silla”. Hobuse peal tegi üks naisterahvas küll lahedaid asju, küll jalad puutusid ühelt poolt maad ja teiselt ja siis sättis end igat võimalikku pidi kappava hobuse selga, päris osav. Paar klouni etteastet olid ikka päris igavad, ei mingit üllatusmomenti ja väga pikaks venitatud. Siis oli veel mitu numbrit, kus naised ronisid mööda riideribasid üles ja mässasid seal ja siis lasi end alla rulluda. Nii et pean tunnistama, et Eestis olen siiani näinud paremat tsirkust :)
Aa, seda ka, et siinse publiku seas on väga “kodune” istuda, nimelt oli meie pere jälle järjekordselt enamus aega ainukesed, kes plaksutasid. Tõesti kurb, artistid nii pingutavad, teevad oma naeratusi ja laiutavad kási, et palun aplausi ja ei midagi. Ma ei jõua ära imestada, muidu tunduvad hirmus suhtlejad ja avalad inimesed, aga üritustel on täielikud mökud :)
Eile käisime veel kinos ka. Jääaeg 3 ju tuli, Kai väga ootas seda. äge on siin see, et meie kohalik kino ei ole siinses mõistes suur, aga saale jagub. Üllatav oli näiteks see, et kuigi film alles välja tuli, siis saal oli praktiliselt tühi, peale meie pere oli veel 4 inimest. Poiss kondas kogu filmi mööda saali ringi, vahepeal viskas ekraani ette pikali maha ja vaatas filmi, siis jälle ronis üles ja roomas pinkide alt alla välja. Loomulikult käis ka teisi kinokülastajaid uurimas, ise maru õnnelik.
Kaile jälle meeldis väga, tema võiks seda nüüd mitu korda vaadata. Mina jälle ei viitsiks. Kahjuks nende järgedega on niimoodi järjest läinud, pastakast väljaimetud, ilma sisuta. Vähemalt lastel vaheldust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar