Esmaspäev... jälle!!!

Ja niimoodi see aeg jooksebki :D Alles oli esmaspäev, justkui eile - ei! justkui täna hommikul alles kirjutasin eelmise postituse ja jälle vaikus.

Ráágin siis teile ühest eriti vastikust kogemusest, mis tuleneb justnimelt siinsest kliimast :) Istun siis paar päeva tagasi arvuti taha, et oma meilid üle vaadata ja mingi hetk tunnen, et sügeleb puusa pealt. Kratsides avastasin suureks õuduseks, et isssssssver, see asi liigub!!!! Instinktiivselt kukkusin seda asja enda pealt maha nühkima ja kui siis nágin, millega tegu, siis kukkusin üles alla karglema ja kisendades end paljaks koorima. Roland alguses proovis ikka küsida, et mis nüüd juhtus, aga lõpuks hakkas kah selle draama peale naerma. Tegemist oli siis ühe vastiku väikse prussakaga!! Ja ma ei kujuta ette, kas see võimalik, aga hammustas ka veel mind vist - oli päris valus ja punane sealt puusa pealt pärast. See on vist küll kõige vastikum kogemus siiani :) Mul väga vedas tegelt, et see ei olnud see suur jurakas, vaid tavalises suuruses, nagu Eestiski levinud. Siin on ju olemas mingi eriti purakas sort, selline pastaka pikkune...

Siinne kliima soosib väga niisugusi vastikuid putukaid ja mutukaid - niiske ja soe, ilgelt mõnna ju. Ja mida rohkem väljas sajab, seda rohkem nad õuest tuppa nügivad. Nii et siin ei ole probleem hoopiski selles, et naaber lahkelt prügikastikraami oma korterisse tassib ja sealt siis prussarid levima paneb, vaid kohalikele sellised tavalised elukad.

Noh ja nüüd on meil park kohe päris maja kõrval ja arvatavasti nende puude pärast siis on palju rohkem ämblikke - suuri ikka, mitte mingeid lasteaiatittesid. Ja kõige meeletum on see, et nad on sigakiired! Kui ikka üle põranda paneb, siis viuh peaaegu ei náegi kui ühest toa otsast teises juba. Jaa, olen ikka väga õnnelik, et 2 aastat "treeningut" on juba selja taga - selles majas alustada poleks tahtnud :)