Permission to use

Palun ära kasuta selle blogi sisu ja pilte omanikult küsimata.
Please do not use the content and pictures of this blog without permisson of the owners.

teisipäev, 18. jaanuar 2011

Esmaspäev

Kui esmaspäeval bussiga linna jõudsime, siis fotokaga enam midagi teha ei olnud. Uskumatu, kui kiiresti on kohalikud võimelised oma jõud koondama ja tava-olukorra taastama. Lisaks kohalikult sõjaväele on siin olemas ka spetsiaalsed organisatsioonid, mis tegelevadki spetsiaalselt selliste kriisiolukordade lahendamisega. Poole páeva jooksul suudeti luua kriisiabikeskused tuhandetele inimestele, kelle polnud enam kuskil olla - koos söögi, joogi, eraldatud magamisosa ja isegi lastenurgaga. Suured masinad saadeti tánavatele vett ära pumpama, vabatahtlikud (keda on registreerunud juba kõvasti üle 70 000) ning mainitud organisatsioonid on tegelenud puhastamisega ju vaid loetud päevad, aga kes asjast ei teaks, see linna välimuse járgi midagi aru ei saaks. Uskumatu tõesti!

Veel üks huvitav náide võrreldes siinset ja Eesti elatustaset. Kui nüüd Eestis on kriisiolukord ja inimesed kaotavad oma kodu koos kõigega, mis seal sees, siis eestlane aitab küll kui vähegi saab. Aga vahe ongi selles, et mis ulatuses siis saab. Aitab näiteks nii, et otsib kodust mõned riided, voodipesu, ehk õnnestub isegi mõni kodumasin leida, mida on võimalik ära anda (ma ráägin siin tavainimestest, mitte mingitest mega rikkuritest). Nii. Siin aga, toodi kriisikeskustesse meeletutes hunnikutes riideid, voodipesu, rätikuid - ja väga paljudel alles hinnasildid küljes.
Meil tehti ka hommikul tööl koosolek, anti ülevaade, kellega mis juhtus ja kuidas aidata saame. Siis selgus, et ühel perel läks nii halvasti, et isegi vahetusriideid ei ole. Siis kohe inimesed arutama, et selge, tuleb poodi minna ja inimestele riideid osta! No ma kuulasin suu ammuli, tõesõna - kujutate siis ette, kui hea peab majanduslik olukord olema, et sa saad lihtsalt lambist poodi jalutada ja kellelegi teisele riideid osta... super jah. Loodetavasti siis ühel ilusal päeval võime isegi endale teiste abistamist lubada rahalisel teel - hetkel saame ainult oma musklijõudu välja pakkuda :)

Ja nüüd on paar päeva ka päike lõõsanud nii meeletult, et 10-minutiline jalutuskäik tundub saunaskäiguna, higi voolab mööda nágu ja kaela - ilmataat lõbustab ennast alatute võtetega :)

Suur tänu veelkord kõigile, kes olid mures ja elasid kaasa. Olete meile väga kallid!!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Rõõm kuulda-lugeda, et asjad paremuse poole liiguvad! Jõudu teile ja kallidpaid! Ingrid M

Annika ütles ...

Suurepärane :) aga hea oleks ikka edasi ka te elust sellise sagedusega lugeda ;)Olge tublid!