Nädalavahetuse seiklused

Ilmad on jälle nii ilusad päikselised ja parajalt soojad, mitte palavad, lausa kisub õue uusi paiku avastama. Sellel nádalavahetusel käisime ühes pargikeses Robini lasteaia-sõbraga mángimas. See asub Brisbane-i jõe äáres, mida peetakse liiga mudaseks, et selles ujuda. Aga ilus oli seal kivi peal istuda ikkagi, tuuleke kergelt puhumas ja vesi sulisemas.

Pühapäeval saime mahti väikese rattatiiru teha ja leidsime jälle vahvaid kohti kodu lähedalt. See on Toohey Forest, jalutusradasid täis metsatukake.

Rattaga mäe otsas turnimas

Oleme nüúd juba üle poole aasta siinkandis elanud ja alati kui lapsi kooli viin, siis imetlen meie lähedal mäe otsas olevaid maju ja kujutan ette, et sealt peaks alles hea vaade olema. Täna vurasime siis ratastega üles ja oli küll ilus vaade!

Meie maja jääb pildi keskel selle suure puu taha.

Meie esimene Bowling siinmail

Lõvid on jänesed?

Juuli alguses saime veel sellise tembuga hakkama

Isalõvi jooksis üle aastate jälle maratoni ja mina sain poolmaratonil jala valgeks. See talv on mulle väga haigusterohkeks kujunenud, nii et oli ikka raske küll treeningplaani járgida. Kes teab, äkki kunagi tuleb veel hull mõte oma aega poolmaratonil parandada. Isalõvi puhul olen täitsa kindel, et ta oma jooksmisega jätkab, ta meil ikka tõeline jänes selles osas.

Kollane vöö

Siin on meenutus uhkest jujitsu mehest, kes juuni keskel läbis oma esimese vöö-eksami. Sinises on Robini treener ja punases on kõikide selle liini jujitsu klubide asutaja.

Ujumise edusammud on meil juba ammusest ajast ette kandmata, aga vahepealse paari aasta jooksul on noormees edenenud 7 astet edasi ja on nüüdseks “Haikalade” hulka saanud: nüüdseks on selge krool terve basseini pikkuses (25m) ja seliliujumine ja konna harjutavad veel juurde selles astmes. Eks loomulikult tuleb veel tehnikat hoolega harjutada, aga kahtlustan, et ta ujub ammugi paremini kui mina. Esimene ujumisvõistluski selja taga, mis nii hirmus tõsine võistlus ei olnudki, aga ikkagi hea kogemus lastele tulevikuks.

Jalgpallis oleme nüüd kooli algusest kah treeninguklubi ära vahetanud. Kuna tundus, et eelmises trennis talle meeldis, aga oli oma oskuste poolest juba teistest peajagu üle ja polnud kuskile areneda, siis võtsime ühendust oma kodulähedase jalgpalli klubiga, kus liikmeid umbes 1000 kanti ja igas vanuses lastest täiskasvanuteni välja. Nüüd nádala sees on treening ja laupäeva hommikul on siis mäng teiste meeskondade vastu. No poisid arenevad ilusti, triblavad ja löövad väravaid küll, tundub, et naudivad mängu.

Tennisega on selline naljakas lugu, et seda muudkui aga mängib juba kolmas term, aga kuna on kooliajal, siis me pole mitte kunagi ise näinud, kuidas tal seal láheb, oleme ju tööl. Nii et iga reede paneme reketi kaasa ja loodame, et talle seal meeldib.

Kodanikud-kodanikud

Meil on nüüd peres 3 kodanik Lõvi, neljas liige saab kodanikuks aasta lõpus.

Aasta alguses käisin Brisbane-i raekoja hoones sõbranna kodanikuks saamise tseremoonial. Oli väga meeleolukas üritus, lapsed laulsid, pärismaalased tantsisid, isegi puupilpaga hõõruti kivist tuli välja! Täitsa pidulik ja huvitav sündmus.

Kui oma kodaniku-eksamit läbisin, siis sealt arvati, et kõige varemalt saame oktoobri-novembri tseremooniale. Siin on nimelt nii, et peale eksami läbimist pead kindlasti tseremooniale kohale minema ja ütlema vande, et järgid kohalikke seadusi jne. KUi seda läbi ei tee, siis kodanikuks ei saagi.

Oi seda üllatust kui tuli teada, et juba augustis on minu tseremoonia. Ainult et mitte linna raekoja hoones, vaid kohaliku piirkonna hotelli peoruumis. Noh, ma ei osanud midagi arvata sellest. Kui kohale läksin, sain aru küll, miks meid nii erakorraliselt kiiresti kodanikeks taheti teha. 7 septembril on meil siin valimised ja kuna siin kodanikel valimine kohustuslik, siis loomulikult on poliitikute huviks valijate arvu suurendada. Mingit laulu ega tantsu meile ei tehtud, pidime hoopis kohalikke poliitikuid kuulama ja käed valusaks plaksutama kui nad siis üksteist tánasid ja aukirju isekeskis jagasid. Nii et valimiskampaania, millest keelduda ei saa. Igas kõnes muidugi rõhutati, et nüüd peate valima. Ja oma sertifikaadi pidime võtma vastu ühelt poliitikult ja siis tema fotograaf tegi pilti kui tal kätt surusid ja oma paberit õnnelikult hoidsid. Siis astusid edasi järgmiste poliitikute punti ja tehti veel üks klõps, seal pidi veel lippu ka hoidma. No teate, minge te ka!! Oskan vaid öelda, et lapsed tegid targasti, et kaasa ei viitsinud tulla, oli ikka üks igav tsirkus küll! :)

Küpsetada meile meeldib

Jajah, küpsetaks pidevalt, kui see va kõhuke selle peale nii agaralt kasvama ei hakkaks.

Eestipärastest küpsetistest on meil vist kõige rohkem ahjus lihapirukad, viineripirukad, kaneelisaiad ja kaneelishokolaadi kringel, need on kõik enamasti sama pärmitaigna retsepti baasil tehtud, mida ma olen juba nii palju aastaid teinud, et see on nn. käe sees ja mingit retsepti ei kasuta.

Viimati tegime sama taigna baasil veel kohupiimakorpe, siin on selle kohupiimatäidise retsept:

• 500 gr kohupiima
• 6 sl suhkurt
• 2 muna
• 2 sl hapukoort
• 2 sl sulatatud võid
• 1 sl jahu või mannat
• vaniljesuhkurt 

Ained lihtsalt kokku klopsida ja segu valmis. Tegin pärmitaignast pallikesed, surusin klaasipõhjaga süvendi ja täitsin seguga. Läksid nagu nupstigi kohalolijate kõhtudesse.

Rullbiskviit

6 muna

6 sl suhkurt

3 sl jahu

3 sl kartulijahu

Vahusta munad kohevaks, lisa suhkur ja jahu. Ahju küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Teine küpsetuspaber pane lauale ootama ja puista see vähese suhkruga üle, siis ei jäá see paberi külge kinni. Kui nüüd rullbiskviit ahjust tuleb, siis ma haaran küpsetuspaberi äártest ja tõstan panni pealt ja kummuli plaks laua peal oleva paberi peale. selle peale panen kergelt niiske köógirätiku ja lasen seista minutikese vast. Või noh, nii kaua kui teise rullbiskviidi ahjupanemine aega võtab, sest meil ei tehta kunagi ainult ühte rullbiskviiti, sest esimene kaob nii kiiresti, et külmkappi seisma panna polekski siis midagi, aga járgmisel päeval on ju see õige rullbiskviit.

Siis võtan selle rullbiskviidi põhja küljes oleva paberi ära ja rullin koogi kokku ja jätan jahtuma.

MÕne aja pärast rullin koogi uuesti lahti, mäárin vahukoorega või vahukoore-kohupiima seguga ja puistan peale marju, rullin kokku ja külmkappi seisma. Vähemalt paar tundi võiks seista enne söömist.

Pontsikud

Siinsed pontsikud on ilgelt magusad ja üldsegi mitte sellised õhulised nagu me harjunud oleme, tuleb siis ise teha:

• 1 pk (7gr) kuivpärmi
• 2 kl vett või piima
• 4 sl suhkrut
• 2 muna
• 4 kl jahu
• 60 gr sulatatud võid
• tips soola
• Peale raputamiseks tuhksuhkru-kaneeli segu

Sõtkuda kokku pärmitainas ja játta 30 min kerkima. Meil on mingi veneaja (vist on veneajast, ma ei teagi täpselt) plastmassist pontsiku-totsik, millest saab neid rõngaid vorpida. Küpsetada õli sees kuldpruuniks ja peale raputada tuhksuhkru-kaneeli segu.

Vahvlid

• 100 gr toasooja  võid
• 150 gr tuhksuhkrut
• 3 muna
• pool tl soola
• 100 gr jahu
• 100 gr kartulijahu

Või hõõruda suhkruga vahule, segada hulka munad ja omavahel segatud jahud. Tulevad mÕnusad krõbedad vahvlid.

• 3-4 muna
• 4 sl suhkrut
• 200 gr hapukoort
• veerand tl soola
• pool tl soodat
• 1.5 kl jahu
• 4 sl sulavõid

Munad vahustada suhkruga, lisada hapukoor ja jahu-sooda-soolasegu, lõpuks sulatatud või. Küpseta.

Napoleonikook

Põhjaainetest hakitakse muretaigen, rullitakse hästi õhukeselt lahti ja küpsetatakse 3 plaaditäit. Iga plaat lõigata kaheks ja lastakse jahtuda. Lõikama peab kohe kui ahjust tuleb, muidu läheb krõbedaks ja ‘läheb katki.

• 4 kl jahu
• pool tl küpsetuspulbrit
• 250 gr võid
• pool kl suhkrut
• tirts soola
• 1 muna
• kuni veerand kl vett

Kreem:

• 1 l piima
• 4 sl jahu
• 4 munarebu
• 2.5 dl suhkrut
• 75 gr võid
• 2 sl konjakit
• vanilliini

Vahusta kokku munakollased, suhkur, jahu ja veidi külma piima. ülejáánud piim lase kuumuta keemiseni ja siis nirista munasegu vaikselt sisse, kogu aeg segades, kuni segu pakseneb. Jahuta kloppides. Lisa võitükid ja klopi kuni korralikult segunenud. Maitsesta konjaki ja vanilliiniga.

5 põhja kaetakse kreemiga ja tõstetakse ülestikku, kuues pudistatakse peale. Lase seista külmkapis üle öö.

Sülditegu

Tegime esimest korda sülti täna.

• 1 seakoot
• 2 seajalga
• sibul
• 2 porgandit
• loorberilehed, pipraterad, sool

Seakoot ja seajalad katta veega ja podisema hásti väikese tule peale, keema minna ei tohi. Máletan, et kui ema tegi, siis ma pidin muudkui seda vahtu pealt riisuma, aga meil ei tulnudki seda vahtu peaaegu sinna peale, ei kujuta ette miks. Eks siis kui homme sööme, siis saame teada… No lasin mingi tunni vist podiseda vaikselt, siis lõikasin koorega sibula neljaks ja panin süldi sisse, 3 loorberilehte, u. 20 pipratera ja natsa soola. Ja 2 porgandit lõikasin kolmeks ja kah potti. Podises siis aga edasi paar tunnikest, kokku vist mingi 3-4 tunni vahele, siis võtsime liha välja, kurnasime leeme kraamist puhtaks ja panime leeme uude potti koos lõigutud lihaga. Maitsestasin veel soolaga ja lasin korra peaaegu keema. Nüüd paneme karpi ja vaatame, mis sest asjast välja tuleb.

Supsikud

Küll ma ikka mõttes tänan oma kallist ema tihti, et ta mind omal ajal süüa tegema õpetas. Ei kujutagi ette, kuidas me siin ilma oma tavapärase toiduta hakkama saaks, ümbritsetuna siinsest valge saia maailmast.

Aga tahtsin siia kirja panna mõned meie pere lemmikud supid:

Hernesupp

• Pool kilo kuivatatud hernepoolikuid (leotasin vaid paar tundi enne supile lisamist)
• u. 100 gr kruupe (leotasin koos hernestega)
• U. poolekilone suitsuliha tükk
• 3 l vett
• paar suurt porgandit
• suur sibul
• soola, pipart, paar loorberilehte

Minu see söógitegemine käib rohkem nagu tunde járgi, nii et vesi keema, liha-herned-kruubid-sibul-loorberilehed vaikselt podisema. Kui need hakkasid juba suht pehmed tunduma, siis suure riiviga riivitult porgandid sisse. Kui need ka pehmed, siis loorberilehed välja ja maitsestada soola-pipraga ja valmis ta oligi.

Tuli suur ports, nii et panime osa karpidesse ja sügavkülma. Siis kui isu peale tuleb, võtame välja sulama ja õhtul soojendame potis üles ja paneme veidi keevat vett peale ja jálle õhtusöök lihtsalt olemas.

 

Rassolnik

• U. 3 l vett
• U. pool kl kruupe
• 200-300 gr sealiha või loomaliha
• 2 porgandit
• sibul
• 2-3 kartulit
• 5-6 väiksemat hapukurki

See on meil pigem Isalõvi “leivanumber” ja sinna armastame ära kasutada kõiksugu lihajupikesed, mis muudest söögikordadest järgi on jäánud.

Vesi keema ja liha-kruubid-sibul sisse. Kui kruubid pehmed, siis porgandid sisse ja kui need poolpehmed, kartulid. Kui kartulid ka pehmed, siis supp tulelt ära ja hapukurgitükid sisse koos natukese kurgivedelikuga, mis annabki supile selle mõnusa hapu maitse, mida me siin armastame. Kui vaja, siis maitsestada soola-pipraga.

 

Borsh (mitte kuidagi ei suutnud seda õiget ssss tähte teha)

• U. 3 l vett
• 2 väikest peeti
• suur sibul
• 2-3 porgandit
• 200-300 gr sea- või loomaliha
• 3-4 kartulit
• äádikat, soola, pipart, loorberileht, suhkur

Vesi keema. Peedid ja sibul tükeldada ja lasta pannil hästi kiiresti vähese õliga läbi (pidavat vist ilusa värvi siis säilitama või midagi sellist) ja vette podisema. Siin jällegi kasutame tavaliselt lihasid, mis üle jáänud, nii et tükeldada ja kah podisema. Loorberileht ka sisse kui meeles on. kui peedid tirts pehmemad juba, siis porganditükid sisse ja kui need poolpehmed, siis kartulitükid. Kui kartulid pehmed, siis võtta tulelt ja maitsestada soola, pipraga ja maitse järgi sirtsutan äádikat ka sisse. Eestis on kange äádikas, seal vist oleks ainult 1-2 sl pannud, siin on hästi lahja, panen nats rohkem. Kui peaks liiga hapu olema, siis panen väheke suhkurt sisse, enamasti ei pane ja süüakse küll.