Kollane vöö

Siin on meenutus uhkest jujitsu mehest, kes juuni keskel läbis oma esimese vöö-eksami. Sinises on Robini treener ja punases on kõikide selle liini jujitsu klubide asutaja.

Ujumise edusammud on meil juba ammusest ajast ette kandmata, aga vahepealse paari aasta jooksul on noormees edenenud 7 astet edasi ja on nüüdseks “Haikalade” hulka saanud: nüüdseks on selge krool terve basseini pikkuses (25m) ja seliliujumine ja konna harjutavad veel juurde selles astmes. Eks loomulikult tuleb veel tehnikat hoolega harjutada, aga kahtlustan, et ta ujub ammugi paremini kui mina. Esimene ujumisvõistluski selja taga, mis nii hirmus tõsine võistlus ei olnudki, aga ikkagi hea kogemus lastele tulevikuks.

Jalgpallis oleme nüüd kooli algusest kah treeninguklubi ära vahetanud. Kuna tundus, et eelmises trennis talle meeldis, aga oli oma oskuste poolest juba teistest peajagu üle ja polnud kuskile areneda, siis võtsime ühendust oma kodulähedase jalgpalli klubiga, kus liikmeid umbes 1000 kanti ja igas vanuses lastest täiskasvanuteni välja. Nüüd nádala sees on treening ja laupäeva hommikul on siis mäng teiste meeskondade vastu. No poisid arenevad ilusti, triblavad ja löövad väravaid küll, tundub, et naudivad mängu.

Tennisega on selline naljakas lugu, et seda muudkui aga mängib juba kolmas term, aga kuna on kooliajal, siis me pole mitte kunagi ise näinud, kuidas tal seal láheb, oleme ju tööl. Nii et iga reede paneme reketi kaasa ja loodame, et talle seal meeldib.